ulatuval saapakujulisel Apenniini parlamendisaadikutest ja poolsaarel. Põhjas moodustavad maakondade esindajatest koosnev loodusliku piiri Alpid. Itaaliale valijatekogu. kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Valitsust juhib peaminister ning Põhjas on Itaalial maismaapiir tema kabinet, mis on valitud Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja parlamendi 322-liikmelisest Sveitsiga. Linnriikidena asuvad Senatist ja suurema mõjujõuga Itaalia territooriumil iseseisvad 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 San Marino ja Vatikani riigid. aastaks. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus Haldusjaotus asuvad Itaalia suurimad järved. Itaalias on 20 maakonda, mis Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on omakorda jagunevad 110 Dolomiidid
1. Arutlege, millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemisel Kreekas. Riigid olid väikesed. Tegemist oli linnriikidena. Tänu sellele nad said kokku tulla ja hääletada. Lisaks oli seal orjanduslik ühiskond, see andis ka võimaluse demokraatia kujunemisel. 2. Mille poolest erines kreeklaste suhtumine oma jumalatesse suhtumist jumalatesse kõigis varasemates kultuurides? Esimene riik kus jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Eristas inimesest ainult vägi ja surematus. Varem ei olnud inimestel jumalatega midagi pistmist. Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3
etruski tähestik, jne), mis kujunesid välja suhteliselt väikse aja jooksul u 1000-700. I aastatuhande esimesel poolel eKr jätkub Assüüria ja Babüloonia riigi omavaheline võimuvõitlus, sinna jääb ka nende riikide hiilgeaeg (Assüüria u 9.-7. sajand eKr, Uus-Babüloonia 6. sajandil eKr). Suurriigid domineerivad, kuid Mesopotaamia on linnatsivilisatsiooni areaal. Linn oli ikka tsivilisatsiooni kese. Linnad aga toimisid jätkuvalt omavalitsuslike üksustena (tegelikult linnriikidena). Linnades oli aga arvestatav linnakodanikkond, kes valitsesid oma linna ise oli esindus. Ilmselt oli ka mõjukas kaupmeeskond. Kodanikkond ei ole nii selgelt allutatud tsentraalsele kontrollile nagu oli sumeri linnriikides. Nt Kanesi linn, milles olid nö perefirmad (nt naine oli Assuris ja korraldas tootmist, mees aga oli Kanesis ja korraldas kaubavahetust. Nende vahel käis kirjavahetus. Mees realiseeris kauba ja hankis tooraine, mille toimetas Assurisse).
Iraani päritolu, nad olid täiesti kuninga kontrolli all, võis nad igal hetkel tagandada ametist. Satraapideks nimetati neid. Kuninga silmad ja kõrvad, inimesed kes jälgisid seda satraapi. Üsna suured piirkonnad need asehalduskonnad, nendest piiridest allpool, sinna pärsia riik ei sekkunud, vaid lasi jätkuda samadel valitsemisviisidel, teada on lääneimpeeriumi lääne poolsematest osades, kreeka linnad jätkasid linnriikidena. Võim oli nende suhtes positiivselt suhestatud. Pärsia alamad pärsia riigi suhtes olid suhteliselt leplikud, eirit viljakapoolkuu alal Iraan ja Media olid pärsia riigi duumikalad Rahutud piirkonnad olid kreeklased, kes ei leppinud pärsia ülemvõimuga eiriti kunagi.Ülestõuse Väike-aasia lääneosas kus oli Lydia ja Frygia. Veel õükspiirkond oli Egiptus väga raske hallatav Pärsia jaoks, ei leppinud pärsia ülemvõimuga, mässas ja oli edukas ka nendes vastuhakkudes 525
annaabi.ee 
