leienema - Scabiinid/schöffenid - Eri linnade kov raamid olid erinevad, olenes enamasti linna jõukusest. Suurlinnadel oli jõudu ennast maahärra suhtes maksma panna - Saksamaal tekkisid freistadt-d - Linnad kui pol. ja maj. Jõu keskused - Linnadel oli enamasti omavalitsusõigus, siiski mitte alati - Itaalia linnades kontroll linnade üle kuulus aadlile, kes ka elasid linnas - Itaalia linnade juhid Podestad - Paljudel itaalia linnriikidel kehtestati dünastiline võim - Väljaspool itaaliat magistraat, raad hakkas linna valitsema - Rae eesotsas seisid bürgermeistrid - Raad koondas enda kätte nii täidesaatva, seadusandlik ja kohtuvõimu - Linnades hakati keskaja lõpus aadeellikku elustiili harrastama - Raeliikmed said ametisse erinevalt: maahärra nimetas, raad ise kutsus, valiti - Linnaõigus reglementeeris linna haldamist, võimaldas linna kaitse jms - Linnaõiguse lubas linnale maahärra
Peamised kaubandusartiklid olid elevandiluu ja orjad, tegemist oli ka ise orjanduslike riikidega. Alates 16. sajandist sattusid need riigid kindlalt türklaste mõjusfääri ning alates 16. saj levisid seal ka tulirelvad. Nigeri jõe (sisemaa delta) ja Kanem-Bornu riikide vahel kujunesid savanni ala nn Hause linnriigid, mis eksisteerivad alates 14. sajandist (võib-olla ka varem). Olid sõbralikes suhetes oma naabritega, tähtsaim kaubandusrtikkel olid orjad. Linnriikidel olid kuningad, kellel oli rituaalne võim kuid nende võimu piirasid ametnikud (olid nt ka orjadest ametnikud) ja aristokraatlikud nõukogud, mis kontrollisid kuningate tegevust. Sellised jooned on iseloomulikud lõunapoolsetele Aafrika riikidele. Iseloomulik on ka suur võim mõningatel naistel, nt nn Kuningliku Ema positsioon (kes ei pidanud olema kuninga bioloogiline ema), kellel oli suur mõju kuninga otsustele ja suur roll järgmise kuninga valmisel.
a kohanimed. Seega ei ole teada, millal ja kust sumerid tulid. 4a.t olid nad raudselt olemas, kui Uruk tõusis. Nende kõrval elas ka teisi rahvaid. Eelamlased, seniidid, kõik naabrid võtsid üle ka kiilkirja ja kohandasid seda. 3 a.t keskpaigaks kiilkirja kultuurist hõlmatud, seal olid linnriigid. Linnriigid- elanikkond kümnetes tuhandetes, kindlustatud, kanalite sõlmpuntidesse rajatud. Linnade ümbrus oli viljakaks muudetud. Niisutatud alade ääremaal olid rohumaad karjade jaoks. Linnriikidel olid kesksed ehitised templikompleksid, k.a tsikuraat. Enamik infi tuleb ka templitest, kuna need olid hästi bürokraatlikud. Templi teenistuses oli käsitöölisi ja kaupmehi, s.t tempel oli ka kaubandusega tegeleja. Linna peajumaluse tempel oli keskne organisatsioon. Informatsioon templimajanduse kohta on väga hea ja see võib tuua templite ületähtsustamise (kuna tahvleid on nii palju säilinud). Mõnest linnast on leitud ehitisi ka, mida võib pidada kuninga residentsiks
annaabi.ee 
