Oli kolm seisust: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. Inimesed polnud võrdsed. Inimestel olid erinevad õigused. Inimesed jäid eluks ajaks sinna seisusesse kuhu nad sündisid. PÕLLUMAJANDUS JA TALUPOJAD Et saada juurde põllumaad võeti maha metsi ja kuivendati soosid. Alguses ei väetatud põlde. Kui sul oli piisavalt põllumaad suutsid ära elada. Enamus talupoegi olid pärisorjad. LINNAD Linnlasi oli palju vähem kui talupoegi. Linnade jõukus olenes kaubandusest. Kõige kiiremini kasvasid varauusajal pealinnad. Linna ümber olid müürid. Ka linnaelanikel olid seisuste kihid. RELIGIOON JA KIRIK Riik pidas kirikut oluliseks. Jumalateenistusel manitseti inimesi järgima mitte ainult Jumalat vaid ka riigi seadusi. Kirik hakkas rajama haigemaju ja korraldas kooliharidust. TEADUSREVOLUTSIOON Tähtsamad teadlased: Galileo Galilei, Francis
nimetatakse pastoriks (see tähendab karjasekka). Kirik loobugu oma rikkusest. Ladinakeelses jumalateenistuse asemel kuulutagu jumalasõna ja uut usku kohaliku rahva keeles. Luther tuli oma nõudmisega välja 1517. aasta sügisel Saksamaal. Sellega algas reformatsioon ehk usu-uuendus, mis levis kiiresti Kesk-ja Põhja-Euroopas. Peagi jõudis uue usu jutlustajad ka Vana-Liivimaal linadesse, algul Riiga siis Tallinna ja Tartusse. Nende jumala teenistusele kogunes palju linnlasi. Tulistest jutlustustest erutatud rahva hulgad tungisid mitmes linnas uhkelt kaunistatud katolike kirikutesse ja rüüstasid neid. Kirikute sisustus, püha pildid ja kujud peksti puruks või lohistati kiriku ette ja pandi põlema. Nii hävis palju väärtuslikke kuntstiesemeid. Kloostrid suleti ning mungad ja nunnad aeti linnast välja. Kõige kaugemale mindi pildirüüstega Tartus. Siin jutustas Saksamaalt tulnud sõna osa käsitöölane Merlchior Hofmann. 1525. aasta jaanuaris tungis tema
rahvusega vaid sellega, kus ta elas ja on kunsti lõi. Sõja ajal lahkus Eestist u 70 000-75 000 inimest läände, peamisteks sihtkohtadeks olid Soome ja Saksamaa. Saksamaale jäi väga väike kogudus. Enne II MS oli lääneriikides u 25 000 inimest (need olid nn vanad olijad). Ülejäänud sihtriigid olid USA, Kanada, Austraalia, Saksamaale ei jäätud kauaks, selt mindi peamiselt Rootsi. Välis-eestlaste seltskond oli äärmiselt kirju seal oli haritlasi, maainimesi, linnlasi, lihttöölisi. See aga võimaldas väga mitmepalgelise kultuurielu kujunemist. Enamik eestlasi pidid leppima väga lihtsa eluga. füüsilise tööga põllumajanduses, metsanduses, naiste puhul teenindustööd. U 50-date keskpaigast tuli väike muutus, kus paljud said asustava aa kodanikeks ning paranesid nende tööväljavaated ja elu ei erinenud enam teravalt riigi põliselanike omast. Välis-Eesti organisatsioone hakati asutama juba väljarännu esimestel aastatel
annaabi.ee 
