variatsioonidega, mis tulenesid kindlast asukohast, juhatades teda uskuma, et nad arenesid ühistest eellastest. Ta hakkas uskuma, et liigid jäid püsima tänu protsessile, mida nimetatakse "looduslikuks valikuks", kus liigid, kes edukalt kohanesid muutuva keskkonnaga, kuni need, kes ei suutnud areneda ja paljuneda, surid välja. 1858. aastal, pärast aastaid põhjalikumat teaduslikku uurimist, Darwin avalikustas oma revolutsioonilise teooria kirjas, mis loeti ette koosolekul Linnean Society poolt. 24. novembril 1859 avaldas ta põhjaliku seletuse oma teoorias enda tuntuimas teoses: "Origin of the Species by Means of Natural Selection". Pärast eluaegset siirast uurimist, Charles Darwin suri oma pere kodus, Down Houseis, Londonis, 19. aprillil 1882 ja ta maeti Westminster Abbey'sse. Järgneva sajandi jooksul, DNA uuringud paljastasid tõendeid tema evolutsiooniteooriast, kuigi vaidlused ümbritsesid selle
Biogeograafia näidisküsimusi: Millised on peamised puudujäägid teadmistes looduskaitse biogeograafias? Milliste küsimustega tegeleb looduskaitse biogeograafia? Linné puudujääk (Linnean shortfall) looduskaitse biogeograafia üks olulisemaid probleemiasetusi. Teadaolevate ja kirjeldatud liikide arvu (ca 1.7 miljonit) ning eeldatava tegeliku liikide arvu (hinnanguliselt 5 kuni 25 miljonit) vahel on suur tühimik, mistõttu looduskaitselised meetodid ja eesmärgid ei pruugi sugugi reaalsele mitmekesisusele vastata. Kas mitmekesisuse ,,kuumad punktid" on tõepoolest oluliselt mitmekesisemad, või on need paigad lihtsalt mingitel põhjustel paremini läbiuuritud?
Ta on ka Eesti kahekrooniste rahatähtede peal. Baer suri 28. novembril 1876 Tartus ja on maetud seal olevale Raadi kalmistule. Tartu Toomemäel asub Baeri mälestuskuju. (http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer) Karl Linne Karl Linne(vt foto 5) sündis 23 mail 1707 Linnaeus, Rootsis. Tal on palju nimesi: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus (seda nime kasutas ta oma töödes) , Carl Von Linne jne. Londonis asub tema nimeline Londoni Linne Ühing, mis annab välja ajakirja The Linnean. 1735 ilmus Hollandis tema teos ,,Systema Naturae". See teos pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Algselt oli esimesel trükil raamatus vaid 11 lehekülge. 1758 ilmus 10. trükk, milles oli kirjeldatud juba u 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Varasemad nimetused olid asendatud kahesõnaliste, binaarsete liiginimetustega. Tema poolt kirjeldatud liigid on tähistatud lühendiga L.
30. Ereskovskii AV (2003) Problems of coloniality, modularity, and individuality in 18. Andreakis N, Luter HM, Webster NS (2012) Cryptic speciation and sponges and special features of their morphogeneses during growth and asexual phylogeographic relationships in the elephant ear sponge Ianthella basta (Porifera, reproduction. Russ J Mar Biol 29: 4656. Ianthellidae) from northern Australia. Zool J Linnean Soc 166: 225235. 31. Ruthmann A (1965) The fine structure of RNA-storing archaeocytes from 19. Itskovich V, Gontcharov A, Masuda Y, Nohno T, Belikov S, et al. (2008) gemmules of fresh-water sponges. Q J Microsc Sci s3-106: 99114. Ribosomal ITS sequences allow resolution of freshwater sponge phylogeny with 32. Funayama N, Nakatsukasa M, Hayashi T, Agata K (2005) Isolation of the
annaabi.ee 
