· Paraadportree Kujutab inimest täispikkuses ning kus on riiete ja poosi abil rõhutatud tema kuulumist kõrgkihti. · Aktimaal Paljast inimkeha kujutav maal. · Natüürmort Elutuid esemeid kujutav maal. · Olustiku- ehk Zanrimaal Maal, millel kujutatakse inimeste igapäevaelu · Ajaloomaal Maal, millel kujutatakse mingit kindlat sündmust ajaloost või piiblist. · Maastikumaal Maal, mis kujutab loodust või linnavaadet. · Meremaal Maal, mis kujutab merd ja sellel olevaid objekte. · Miniatuurmaal Väga väikeste mõõtmetega maal. · Veduut Väga täpselt maalitud linnamaal.
tellimustöid. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, takistades tema loomingu laiemat levikut Enamik Vermeeri maalidest portreemaalid interjööri taustal. Kasutas eredaid värve ja mõnikord kalleid pigmente, eelistades rukkilillesinist ja kollast. Tuntud valguse meisterliku käsitluse poolest. Kujutas tihti episoode piiblist, mütoloogiast ja antiikajaloost, enamiku tema loomingust olustikumaalid ja portreed, erandiks kaks linnavaadet ja kaks allegooriat. ,,Piima kallav teenijatüdruk" Maali tuntuim nimetus on ,, The Milkmaid" Õlimaal lõuendil, pildi valmimis aasta on umbes 1660. Maalil kasutatud kolmnurkset kompositsiooniskeemi ning kujundid on paigutatud maali vasakusse nurka, parema poole vaba. Mööbli puhul kasutati kumeraid vorme. värvidest kasutusel Vermeerile omane rukkilillesinine ja kollane pigment. Maalil üle kogu pildi hajutatud valgus,toonid on tugevad, külmad ja kontrastsed. Maalitud olustikumaalina.
Orel on väga massiivne ja seda kaunistavad väikesed tornikesed, mille tõttu orel näeb välja nagu erali kirik. Kiriku seinu katab suur hulk väärtuslikke vappe. Need on erinevate Balti aadlisuguvõsade vapid ja mõned neist on väga suured- isegi kuni 2,5 meetrit. Toomkiriku kahe ukse vahelises osas asub pisike aed, mille keskel on paari meetri pikkune lamava lõvi skulptuur. Kirikus on võimalik tasu eest minna üles kellatorni ja nautida linnavaadet. Alt on võimalik osta toomkirku vanast katusest tehtud riste. Tallinna Toomkirik jätab väljast lihtsa ja avara mulje, kuid sisse minnes on see üpriski sünge, aga siiski suursugune.
2. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid kolmnurkseid viile ja ümarkaari. Ehitised olid sümmeetrilised. Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, tasakaal. Tartu linna näited: Vana anatoomikum, Tähetorn, Tartu Ülikooli peahoone (arhitekt J.W. Krause). Eesti klassitsismile on omane lihtsus, kainus, praktilisus. 3. Eestis 18. saj. Lõpul ja 19. saj. Alguses elanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased. Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad peamiselt linnavaadet, portree- ja maastikumaale, lõid altari- ja vähesel määral ka mütoloogilise sisuga maale. 19. saj. II veerandist hakkasid nad huvi tundma Eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsamad: · Gustav Adolf Hippius (Nt. Eesti pruut) · Carl Timoleon von Neff (Nt. Eesti talunaine lapsega) · Ernst Hermann Schlichting (Nt. Tütarlaps oma sünnipäevakinke vaatamas) · Lorenz Heinrich Petersen (Nt. Talupojad tantsimas) 4.Eesti rahvuslik kunst tekkis 19. saj. keskpaigas
Eestlased siiski veel siinses kunstielus sel ajal ei osalenud. Kuni 19. sajandi alguseni peeti seisust tähtsamaks kui rahvust. Elus vähegi kõrgema positsiooni saavutanud eestlased saksastusid. 19. sajandil hakati rõhutama rahvust, süvenes ka siinsete sakslaste identiteet. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangudes arenes omapärane baltisaksa kultuur. Maalikunsti ja graafika viljelemise keskusteks Eestis olid Tartu ja Tallinn. Zanritest eelistati portreed, maastikumaali, linnavaadet; vähem ajaloolist, usulist ja mütoloogilist maali. 19. sajandi teisel veerandil hakkasid baltisaksa kunstnikud huvi tundma eesti talupoegade kujutamise vastu. Innukalt harrastati ka graafilisi tehnikaid pliiatsi-, kriidi- ja pastellijoonistusi. Stiililiselt valitses 19. sajandi algul klassitsism, 1830. aastatel tuli romantism, üsna varsti ka realism. Klassitsistliku maalikunsti näiteks võib tuua järgnevate meeste loomingu: · kaksikvennad von Kügelgenid (sünd. 1772)
Eesti reisifirmad korraldavad Ungarisse enamasti bussireise. Bahemian Travel korraldab 7päevast reisi, kus tutvutakse Budapestiga. Doonau jõe lähistel oleva kolme linna: Esztergomi, Visegradi ja Szentendrega. Külastatakse veiniistandusi, termaalveekeskusi. Tensi- Reisid korraldavad Ungari- Slovakkia reisi, kus Ungaris külastatakse Demänovska karstikoopaid, Egerit, Budapesti kuulsamat turgu, termaalveekeskust ja õhtul on laevasõit Doonaul ja peale seda nauditakse Gelleri mäel linnavaadet. Gondvana Reisid reklaamivad reisi, kui reisi Madjarite Maale. Kus külastatakse suursuguseid Budat ja Pesti, termaalveekeskust, puhatakse Balatoni ääres, külastatakse viinamarjaistandusi Kaunite naiste orus, kangelaslikku Egeri kindlust ja põhjapoolsemat minaretti. Ungari turism kindlasti areneb aastatega ja sellel on paljud eelised termaalvete näol. Joonis 4. Termaalveepark koopas 10 Kokkuvõte
Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli joonistuskooli rajamine 1803. a. Kujutava kunsti zanridest viljelesid nad portreed, maastikku ja linnavaadet, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19 saj. II veerandist hakkasid nad huvi tundma eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell-, guass- ja õlimaal ning graafilised tehnikad. Nagu kõikjal Euroopas valitses ka balti kunstis saj. alguses klassitsism (sisuliselt akademism), 1830-ndatel kerkisid esile romantilised taotlused, hakkas levima vararealism. Gregor von Bochmann