Kuressaares on võimalik osta kanget alkoholi kella kümneni õhtul ja kergemat kella üheteistkümneni õhtul. Tahetakse teha ka eraldi alkoholipoed või osakonnad , milledele on esitatud kindlad nõudmised. See 11 vähendaks noortele ligipääsu alkoholimüügile. Samuti on Kuressaare linnavolikogu otsusega vastu võetud linnas lahja alkoholi reklaamimise keeld, mille kohaselt ei ole näiteks õlle ja siidri välireklaam enam linnaterritooriumil lubatud. Seda pole küll palju, aga siiski mõeldakse neile võimalustele, kuidas vähendada alkoholitarbimist noorte hulgas. 12 4. Alkoholisõltuvuse ravi 4. Alkoholismi farmakoteraapia 4.1.2. .Võõrutusseisundite ravi (detoksikatsioon) Ravi vajadus ja intensiivsus sõltub võõrutusseisundi raskusest. Olulisemad võõrutusnähud: PSÜÜHILISED SOMAATILISED
Hansaliitu sai ikkagi Uus- Pärnu. Omab sarnaseid jooni ka Viljandiga. Linnus ja linn on täiesti kõrvuti, kuid Uus-Pärnu puhul ei ole maastikuliselt kõrgema künka peal ning linn ei ole tema kaitseks. Tallinn on kõige suurem Eesti hansalinn, nii territooriumi kui ka elanike arvu poolest. Haapsalu on olnud piiskopilinn. Veevarustus ja jäätmemajandus keskaegsetes linnades Tartu puhul on kõige enam kasutatud muinasajast peale looduslikke allikaid. Tallinnas on olemas korralikud kaevud ka linnaterritooriumil. Toompeal on olnud koguni 10 kaevu ning võib arvata, et need kaevud on olnud väga sügavad. Jäätmekastid – maa sisse on auk kaevatud, see on palkidega ääristatud ning sinna ladustati jäätmeid. Jäätmekastidest on leitud ka klaasanumaid, käekaitseid, nahast raamatukaaned. Jäätmekaste kasutati ka käimlatena, kuid samas on olnud käimlateks ka hoopis peenemaid stuktuure. Käsitöö keskaegses linnas küüter – lihunik
eelkõige majanduslikke. Tallinnale 18. sajandil sai saatuslikuks Peterburi olemasolu. Samuti oli laastamistööd teinud 1710-1712 möllanud katk. 17. sajandi lõpus elas Pärnus umbes 3000 inimest. Põhjasõja puhkedes ja eelkõige linna piiramisega seonduvalt põgenes linna palju inimesi juurde, ülerahvastatus. Selles olukorras jõudis juulikuus ka katk. 12.08. allutas linna end Vene vägedele. Paljuski allutamise põhjus on see, et polnud võitlusvõimelisi inimesi. Allutamise järel on linnaterritooriumil alles ainult ca 500 inimest. Pärnus peeti ka katkunimekirja. Suri 16 rae liiget ja raega seotud ametnikku, 27 suurgildi liiget, 24 väikegildi liiget. On ka teiste seisuste esindajaid. 500-st olid kodanikuseisusest ainult 40. Nemad olid võimelised uuele võimule truudusvande andma. Tallinnas sellist nimekirja ei tehtud. 12.09.1710-03.01.1711 sureb 3 bürgermeistrit, 15 raehärrat, 2 raesekretäri, kõik arstid, pea kõik kooliõpetajad ja peaaegu kõik vaimulikud
annaabi.ee 
