luulekogu, kuid hinge läks mulle hoopis teine tema teos: "Väikesed poeemid proosas", mida ma vaataksingi lähemalt. ,,Väikesed poeemid proosas" ei ole ühtne teos, nagu Baudelaire seda alguses plaanis: ,, Me võime katkestada, kus aga tahame,..., sest ma ei seo tõrkuvat tahet ülipeene intriigi imepeene niidi otsa" ,ta oli pettunud tulemuses, nagu ta kirjutab oma sõbrale Arsene Houssayele (1). Selles kogumikus on julmad ja absurdsed situatsioonid, naljakad ja kurvad- ja neid kõiki seob linnateema. Selleks, et sellest poeemist aru saada on oluline teada nii Baudelaire hingeseisundist kui ka mõtteviisist: selle kogumiku tagamaast. Baudelaire näitas ennast inimestele maski tagant- teda tunti kui dändit. Teda vaevasid juba noorusest peale melanhoolia ja närvilisus. Sisemiselt oli ta õrnahingeline ja kergesti ärrituv, seega tundis ta vajadust tõelist mina varjata inimeste eest. Väljastpoolt paistis ta jäine. ,,Väikesed
- Keele roll mõjutatuna rahvamälestustest. Väga palju kõnekäände mingite väidete formuleerimiseks. Nendes antakse tegelik hinnang sellele, mis toimus baltimaadel pärast Põhjasõda. Panoraamne pilt ajastust edasiantuna realismi esteetika kaudu. - Esimene, kes hakkas avaldama ajaloolisi romaane tsüklite kaupa, Mõisa ja küla kujutamine vanemas eesti kirjanduses: mõisa - küla binaarsus; tsenter ja marginaalia - Küla teema on alati domineerinud linnateema üle mõttelaadis ja kirjanduses seda on toetanud lisaks kriitikale ka poliitiline rekurss. - Maas nähakse eestlase ideaali jms. - ,,Hiljem saab sellest sysiphose müüdi absurd aga see neid ei peata". - Romantiline ja idealistlik liin. o Rõhk külaelu idealiseerimisel: Kreutzwald, Koidula, Jakobson. o Narratiivi loogika, ideoloogiline struktuur. o Valitsejal on lihtsam valitseda, kui külas elavad õndsat tiinad.
Muusika ja muud kunstid - koor, pasun, pill. Loodusega seotud sõnad – loorber, roos. Mõõdud - maat, penning. Erinevad sõnad vaimsete, hingeliste ja füüsiliste omaduste kohta – truu, lust. Interjektsioonid ja konjunktsioonid – ah, ja, toh, trots, und. 22. Kirjelda rootsi keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes. Need teemad on nt kalandus, põllumajandus, misjonisõnavara, näiteks kirik, siunama. Samuti on linnateema maiguga sõnu, näiteks pagar, sõjateemalised laensõnad, näiteks friiherra, kadalipp, kindral, kroona, kroonu. Kokandusalased sõnad, näiteks peenestama, filee, frikadell, biskviit, glaseerima. Samuti on laenatud ka nii-öelda geograafilist ja geoloogilist sõnavara, näiteks jütja – järvemuda. Eesti keelde on võetud ka mõned linnunimes esinevad osised, näiteks trapp.
annaabi.ee 
