Esimene luuletus mida ma vaatasin oli Elo Viidingu poolt loetud luuletus- Mälu. Luuletus tundus minule väga sünge ja sügav. Luuletuses toodi välja äärmiselt palju metafoore mis olid väga imelikud. Kokkuvõtvalt rääkis luuletus tänapäeva mälust mis ei ole võimeline erilist midagi tegema. Iga rida algas sellisete sõnadega: ,,mida teha mäluga..." nagu poleksgi mäluga midagi võimalik teha. Mulle see luuletus ei meeldinud, ja arvan et oleks linnateatrist palju paremate luuletuste osaliseks saanud. Teine luuletus esitati Mathura poolt ja luuletuse pealkirjaks oli Must. Alguses, kui ma seda pealkirja nägin, siis ootasin ma midagi sama hirmsat ja sünget kui eelmine õhtu, kuid seekord oli päris positiivne. Luuletus esitati hingeliselt ja oli võrdlemisi lühike, sõnumiks oli ,,Must on kõik" mis on omamoodi väga huvitav vaatenurk ja mille peale ise tihtipeale ei tulekski. Mulle see luuletus
Õnneks oli sõitmistel piisavalt suur vahe, et see jubedalt närvidele hakkaks. Aga kokkuvõttes oli ooper siiski huvitav koos oma tehniliste ja üllatuslike elementidega. Ühel momendil võis tulla lavale kaks inimest siis järgmises on korraga viisteist, kes zongleerivad ja ripuvad õhus kaltsude vahel nagu ämblikud. Mulle meeldis ka, et teistest teatritest ja kohtadest oli külalisi nagu näiteks Tallinna Muusikakeskkooli orkester ja Indrek Ojari, kes on kuulus näitleja Tallinna Linnateatrist ning teised. See näitab, et inimestel on ikka võime teha koostööd. Veronika Rotberg 8.B
Libretot täiendas Mare Tommingas. Laulusõnade autor on Bob Merrill ja nende tõlkijaks Kelli Uustani. Lavastaja oli Mare Tommingas. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Dekoratsioonikunstnikuks Jaanus Laagriküll. Kostüümikunstnik Ester Kannelmäe ning valguskunstnik Rootsi päritolu Palle Palme. Koreograafid Janek Savolainen, Mare Tommingas. Näitejuhiks on Aivar Tommingas. Etenduse osatäitjad olid Gerli Padar, Andero Ermel Tallinna Linnateatrist, Veikko Täär, Marika Barabanstsikova, Merle Jääger, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits, Aivar Kallaste. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali esitati kahes vaatuses. Kokku kestis etendus 2 tundi ja 20 minutit. Esitati palju muusikapalu, mis olid enamasti kõik dzäss zanris, sest see stiil oli iseloomulik 60-ndate Chicagole. Muusikapalu saatis sümfooniaorkester, mis avaldas muljet ja andis hea muusikalise elamuse
Kui jõudis kätte aeg elukutset valida, oleks Priidust saanud äärepealt hoopis helimees. Esseegi juba valmis, uuris ta õppimisvõimalusi Pedagoogikaülikoolis helirezii erialal. Aga läks nii, nagu on teada lavaka eksamid olid esimesed. Priit oli ette valmistanud paar proosapala, mõned luuletused, luges need katsetel ette ja sai sisse. 2002. aastal lõpetas Priit Võigemast EMA Kõrgema Lavakunstikooli 20. Lennu. Ta tegi paljude silmis üllatava valiku kui tööpakkumine tuli nii Linnateatrist kui ka Viljandi Ugalast, valis noor näitleja just viimase. Lisaks koolitarkusele leidsid Panso-koolis üksteist Priit ja nüüdne Linnateatri näitleja Evelin Pang. Priidu meelest lisab see asjale vürtsi, et nad eri teatrites töötavad. Nii töö kui eraelu pärast sõidab Priit Võigemast pidevalt Tallinna ja Viljandi vahet. Viljandis elab näitlejate pansionaadis, Tallinnas Kristiine linnaosas üürikorteris.