ja maitsetugevdaja (naatriumvesinikglutamaat), antioksüdant (naatriumisoaskorbaat), toiduvärvid (karoteen), säilitusaine (naatriumnitrit). 17 Nagu näha, siis AS MAAG toodetest sisaldab kõige rohkem liha Doktori E-vaba keedvorst. 18 7. SAAREMAA LIHATÖÖSTUS Saaremaa Lihatööstus OÜ algseks eelkäijaks võib pidada 1886.a. ehitatud linnatapamaja, mis oli teine Eestis loodud tapamaja. Selle baasil loodi 1975.aastal Saaremaa Liha- ja Piimatööstus, mis ühendas Saaremaal tegutsevad liha- ja piimatootmisega tegelevad organisatsioonid. Alustati liha- ja piimatoodete tootmist tsentraliseeritult. 1983.aastal tehti esimesed investeeringud lihatöötlemistsehhi ehitamiseks – 1983.a. rajati külmhoone, 1987.a. vorstitsehh. 1994.aastal, peale Eesti taasiseseisvumist, loodi Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse baasil AS
+ ühistegevus Peremehed 40% + Rendi- ja pärisperemehed Poolproletariaat 30% + käsitöölised ja vabadikud Maaproletariaat 30% + sulased ja mõisatöölised Tööstus Suurimad keskused Tallinn ja Narva Tekstiilitööstus + Sindi, Kärdla + 1857 Kreenholmi manufaktuur - töötas üle 5000 töölise ja mille territooriumil alustas tööd esimene linnatapamaja Eestis Hilary Karu 46 D 11 EESTI AJALUGU + 1898 Balti puuvillamanufaktuur Masinatööstus + 1859 Wiegandi masinatehas + 1865 Krulli metallitehas + 1870 Raudtee peatehased + 1899 Volta elektrimasinatehas, vagunitehas Dvigatel Paberitööstus + Tallinn, Räpina + 1893 Kohila puupapi ja paberivabrik
palka maksti natuuras liha, vili, köögivili jne), sulased, teenijad jt. Neil ei olnud oma maalappi ja seetõttu siirdusid paljud linnadesse, kujunedes nii odava tööjõu allikaks tärkavale tööstusele. · Tööstuse kiire areng. Tähtsaimaks tööstusharuks Eestis oli 19.saj lõpul tekstiilitööstus ja suurimaks ettevõtteks Kreenholmi Manufaktuur Narvas (kus töötas üle 5000 töölise ja mille territooriumil alustas tööd esimene linnatapamaja Eestis). Suured tehased olid veel Sindis ja Kärdlas. Tähtsuselt järgmine oli metalli- ja masinatööstus, mille olulisemad ettevõtted olid koondunud Tallinnasse (elektri-masinate tehas Volta, vagunitehas Dvigatel jt). Nende ettevõtete tööjõu vajadus pani aluse ka eestlaste arvukuse kasvule Tallinnas, samas toodi sinna tööle ka hulgaliselt spetsialiste Venemaalt, sest kohapealt ei olnud vajalikke inimesi tihtipeale võtta. Kolmas oluline tööstusharu oli