Üheks murepunktiks on veel see, et inimesed kipuvad võtma asju pigem liiga isiklikult. QoL ehk Quality of Life näitab millised transpordi võimalused on ühiskonnas ja kui rahul nendega ollakse. Samas on see väga vastuoluline teema, sest üksikindiviid ei suuda mõelda jätkusuutliku tarnspordi kui sellise peale. Transpordi areng annab inimestele tohutud võimalused kui neid õigesti kasutada, seega on igal juhul oluline seda jätkusuutlikult planeerida. Linnastruktuur: Uuringud põhjal võib oletada, et peale linna ruumiliste struktuuride võimaluste ja saadaval olevate transpordisüsteemide, teatud tüüpi tõkked võivad ikkagi esineda. Automobiilsuse kasv endaga toob kaasa geograafilise ebavõrdsuse. Rassilised vähemused ja vaesed on tihti olukorras (kuna nad elavad sellistes linnajagudes, eriti USA-s), kus transpordisüsteemid tagavad vaid vähese ruumilise ja ajalise teenuse. Sellest tulenevalt tuleb (ka uurimustest)
Eeslinnades ja jõgede kallastel paiknesid linnakalurite hütid. Linna põhjaküljel jõe ääres asus kaubasadam. Linna peatänavaks oli ida–lääne suunaline Pikk tänav, (mis hävitati 1954. aastal, praegu Pika tänava põhjakülg) ja sellega turuplatsil ristuv Riia ehk Nikolai tänav. 1550. aastal oli linnas 70 kivist ja 30 puitelamut, 13 kõrtsi ja kivist aitasid, elanike arvuks oli 1000…1200 inimest. Linna müüriga piiratud territooriumi suuruseks oli 6500 m². (Keskaegne linnastruktuur ja põhiosa hoonestusest ning tänavavõrgust likvideeriti 1954. aastal seoses Lenini allee rajamisega). Vene-Liivi sõja käigus 1560. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti 1575. aastal. 1.2. 19. Sajand ja 20. Sajandi algus Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. Aasta, Sindi tekstiilivabriku asutamine ja kindluslinna staatuse kaotamine 1834. aastal. Seejärel algas
põlvkonnal jääb vähemaks või kaob sootuks igasugune hingelähedus ning isiklik suhe meie vanalinnaga. Seda olukorda sõnastas väga värvikalt Leonhard Lapin (2006): "Kapital ei tunne ju rahvust ning tänapäeva arhitekt on hoor rahamehe embuses!". Tema arvates juhul kui Eesti Vabariik oleks säilitanud oma iseseisvuse ka pärast märtsi pommitamist, oleks majaomanikud Harju tänava hoonestuse aastakümnega taastanud. Sel viisil oleks linnastruktuur säilinud ja keegi ei saaks täna vaielda, mida selle alaga ette võtta. Kokkuvõtte Kõikide vaidluste tulemusel teemal, mida teha Harju ja Niguliste kiriku vahelise maa- alaga, ehitati ajutise lahendusena modernse välisilmega haljasala. Koos maaostu ja 6 projekteerimise maksuga kujunes alast Euroopa kalleim park UNESCO kaitse all, mis
põhimõtteid • Auto tähtsus modernismile oli sama mis raudteel tööstusrevolutsioonile - modernistliku linna toimimiseks pidi olema funktsioneeriv autotransport • Seega modernismi vastus esimesele keskkonnakriisile oli kasutada autosid, lahendamaks lokaalseid keskkonnaprobleeme tehaste juures (ehk põgeneda probleemide eest; see põhimõte soodustas aga tänapäevase globaalse saastatuse probleemi tekkimist). • Kui hakati kasutama suuri autosid (veoautosid) lakkas olemasolev ajalooline linnastruktuur funktsioneerimast. • 18 m ja pikemad veoautod ja liigendbussid pole sobivad ajaloolise tänavaarhitektuuriga linnaosades – kasutavad teistsugust sõidumaneeri pööretel kui sõiduautod. • sõiduautodega kaasnev suurim probleem ei ole mitte nende suuruses vaid arvukuses • autotranspordist sõltuv linn ja kõrge elustandard, mis lubab igale perele autot on kaasa toonud autode arvukuse ülisuure kasvu
annaabi.ee 
