Seal on kõige pikemad puhkused ja koolivaheajad. Linnad Saksamaa jaguneb 16-ks liidumaaks. Pindalalt suuremad ja majanduslikult edukamad liidumaad on Nodrhein-Westfalen, Baden- Württemberg ja Baieri. Saksamaal nagu ka teistes arenenud riikides moodustas aastal 2000 linnarahvastiku 76% rahvastikust. Prauguseks on see arv kindlasti tõusnud. Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu linnu ja kreisilinnu, mis kuuluvad kreisi kooseisu. Enamik kreisivabu linnu on suurlinnad. Kesklinnades on kõrged hinnad maa- ja kontoripindadel. Vanalinnadest on tootmine välja tõrjutud. Kreis- haldusüksuse nimetus. Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis. See haldab oma territooriumi valdade omavalitsuse printsiibil. Kreisivaba linn- Saksamaa Liitvabariigis 3
Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Näiteks Hamburgis on rohkem moseesid kui üheski teises Euroopa linnas. Linnad Pindalalt suuremad ja majanduslikult edukamad liidumaad on Nodrhein-Westfalen, Baden- Württemberg ja Baieri. Saksamaal nagu ka teistes arenenud riikides moodustas aastal 2000 linnarahvastiku 76% rahvastikust. Prauguseks on see arv kindlasti tõusnud. Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu linnu ja kreisilinnu, mis kuuluvad kreisi kooseisu. Enamik kreisivabu linnu on suurlinnad. Kesklinnades on kõrged hinnad maa- ja kontoripindadel. Vanalinnadest on tootmine välja tõrjutud. Kasutatud materjal http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saksamaa_rahvastik http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa http://www.google.ee/
Teise grupi moodustavad linnad, millel kunagi on olnud autonoomia, nüüd, 18. sajandiks on nad taandunud linnalisteks keskusteks (linnadeks enamasti ei nimetata): Viljandi, Rakvere, Paide ja Lihula. Erinevatel aegadel, erinevate võimukandjate poolt on nad läänistatud eraisikutele, kes omaaegsete organite (rae) tegevuse lõpetasid. Vaatamata sellele, et nende elanikud jäävad vabaks, on nad siiski lääniomanikuga seotud. 17.-18. sajandil on neile kohtadele iseloomulik püüd taastada linnastaatus. See ei õnnestu kuni asehalduskorrani. Ka Haapsalu oli läinud erakätesse (De la Gardie'de perekonnale). Kahe grupi kõrval võiks rääkida ka alevitest, mis on küll oma kogumi saavutanud varasematel sajanditel. Põltsamaa ja Keila. 18 Linnarahvastiku dünaamika. Siinsed linnad said Põhjasõjas kannatada. Neid nö negatiivseid protsesse oli veelgi, eelkõige majanduslikke. Tallinnale 18
annaabi.ee 
