TÖÖVIHIKU tekst: Miks hakkas linnarahvastik Euroopas 18. sajandil eriti kiiresti kasvama? Laialdane ümberasumine maalt linna, kuna tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Ja veel seoses tehnika arenguga ei läinud põllumajanduses enam nii palju tööjõudu vaja. Eeslinnastumine: See tähendab seda, et linlased eelistasid üha enam linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine: elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu e. aglomeratsioon: lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut: Moskva on on ühe keskusega ja on laienenud mööda raudteed. Rein-Ruhri tekkis tänu kivisöe leidumisele seal piirkonnas ja on tegu mitme keskusega linnastuga. Analüüsi nende paiknemist eri maailmajagudes ja kasvutempot, samuti kaugust rannikust. London asub Põhja-Euroopas ja on ranniku lähedal. Kasvutempo oli kõrge. Milliste tunnuste alusel määratletakse linn...
2.7.LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR. Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1).kesklinnärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad; 2)üleminekupiirkondagul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud; soositud elamispiirkond; 3)vana tööstuspiirkond; 19.20.saj. tööstusvõi ladude piirkond, mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandusvõi elamispiirkonnaks: 4)madala maksumusega elurajoonid; 5)kõrge maksumusega (eliidi)elamurajoonid; 6)uuskeskus (edge city); 7)uus tootmise piirkond, nt. Lennuvälja juures; 8)uus (raske) tööstuspiirkond; 9)vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad); 10)eeslinn, vaid eliidi elumajad(suburb); 11)regeneratsiooniala endises agulis (2) või tööstuslala (3). Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklin...
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajam...
annaabi.ee 
