idanemise kiirust ja vältida hallituse teket. Odra keeramiseks kasutatakse erilisi suuri puidust labidaid, et vältida terade purunemist (tänapäeval on see protsess tihti automatiseeritud). Päevade möödudes hakkavad teradel idud võrsuma ning odras sisalduv lahustumatu tärklis muutub lahustatavaks tärkliseks ja suhkruteks. Idandamine peatatakse enne, kui see protsess jõuab liiga kaugele areneda. Et kasvamist lõpetada, tuleb linnaseks muutunud oder ehk roheline linnas kuivatada: selleks puhutakse odrast läbi kuuma õhku, nii et terad muutuvad kuivaks ja rabedaks. Põhja-Ameerikas idandatakse vahel samamoodi ka rukist. Sotimaal, Austraalias ja Jaapanis kasutatakse idandatud odra kuivatamiseks turbatuld, mis annab teradele spetsiifilise suitsuse lõhna ja maitse. Eriti iseloomulik on see Islay saarel toodetud viskide puhul, kus suitsuga tekitatav fenoolide tase on 20-30 korda kõrgem kui mujal Sotimaal
Linnaseid kasvatatakse temperatuuril 15-17 C, 6-7 päeva (kaasajal ka 4-6 ). Kasvatamise temperatuur ja aeg tuleb valida lähtuvalt odra kvaliteedist, saadava linnase kvaliteedist ja ka kasutatud seadmetest. Linnaste kasvatamisel toimuvaid muutusi võib hinnata idujuurte arengu järgi. Normaalses õlle linnastes on nende pikkus ligikaudu poolteist tera pikkusest. Hästi kasvanud, ,,lahustunud" linnastel on tera endosperm näppude vahel hõõrudes jahune. Kasvanud linnast nimetatakse roheliseks linnaseks. · Linnase kuivatamine ja idujuurte eemaldamine Eesmärk: ensümaatiliste protsesside lõpetamine ning linnaste värvi ja maitse ja aroomi ühendite kujunemine Kuivatamine toimub kahes etapis: Kuivatamise algul on õhu kogused suuremad, temperatuur 50 °C. Kui linnaste niiskus on 12- 15%, hakatakse õhu temperatuuri tõstma 65-75- C-ni. Linnaste lõplikuks kuivatamiseks hoitakse 1-2 tunni jooksul 80-85°C temperatuuri.
alates esimese soti viski valmistamisest. Sotimaa pajadestillaatoritega viskivabrikutes valmistatakse kuut tüüpi tunnustatud linnaseviskit. Hoolimata sellest, et kõik linnaseviskid valmistatakse sarnasel aurustusdestilleerimise meetodil, on nende omadused väga erinevad. Ühes Sotimaa osas paikneb kaks viskivabrikut, üks ühel, teine teisel pool teed. Vett võtavad nad ühest allikast ja ometi ei anna nende viskide maitseomadusi teineteisega võrrelda. Meski valmistamine linnaseks muudetud oder läheb veskisse jahvatamiseks ning selle tagajärjel tekkinud linnasejahu viiakse pruulimistõrde ( 23 jalase diameetriga suur anum), kus see segatakse suhkru eraldamiseks kuuma veega. Mõne tunni pärast on magus vedelik ehk virre välja nõrgunud, kuid midagi ei lähe raisku, sest jääk ehk raba kasutatakse ära loomasöödana. Tänase päevani asuvad paljud viskivabrikud seal, kus sadu aastaid tagasi ehitati esimesed salaviskivabrikud. Käärimine
annaabi.ee 
