aastal. Nimetus Reval tuleb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Soome põgenenud maarahvas võttis endaga kaasa ka vallutuseelse nime Kesoniemi. Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 70008000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus 12191227 ning 12381346 Taani kuningale, vahepeal 1227-1237 Mõõgavendade ordule ja 13461347 kuulus linn Saksa ordule, toimis ta tegelikult iseseisvana ning 1347 1561 läks linna alluvus Liivi ordumeistrile. 15611710 kuulus Tallinn Rootsi riigile ja alistus Põhjasõjas 1710 Venemaale. Pilt 2. Tallinn 1360. aastatel. Tsaari-Venemaa võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu halduskeskus
et need kohalikud naised saksastusid ja hiljem eitasid oma päritolu. Samasugune protsess kordus mõningate eesti meessoost linnaelanike saksastumisel. Eestlaste saksastumine jättis omakorda jälje balti-saksa kultuuri, sulandades endas eesti ja saksa kultuuri erinevaid jooni (keel, kombed jne). Risto Sulu Vajalik söögi- ja joogipoolis valmistati linnapiiride sees või linnale kuuluvas linnasarases. Keskaegse Tallinna linnapiirides võis pidada koduloomi, samuti asus linna tööhoov ehk marstall linna sees. Linnasarases tegeleti põllumajandusega, puudujäävad põllumajanduslikud produktid saadi kohalikega kaubeldes. Esialgu toimis nn kliendi-patrooni süsteem, kus linnakodanikel olid omad kindlad tarnijad maapiirkondadest, kellega arveldati naturaalmajanduse tingimustes vahetuskaupadega. Hiljem keelustas Tallinna raad sedasorti
Alustada tuleb tõdemusest, et inimeste elu polnud keskajal lihtne. Maarahvas teostas Tallinnas lihtsamaid, kuid samas füüsiliselt raskemaid töid, mis olid ühtlasi kehvemini tasustatavad. Maarahva seast pärit linnaelanikud säilitasid sidemed maapiirkondades elanud sugulastega. Tutvuste kaudu toimis maapiirkonnast saadud põlumajanduslike saaduste ning linnas toodetud käsitöö jms vahetuskaubandus. Osa sugulastest võisid elada isegi linna läheduses asunud linnasarases või ümberkaudsetes külades, millest hiljem kasvasid välja eeslinnad. Eeslinnades elanud maarahva elu oli mitmeid kordi ohtlikum, kui linnamüüri sees elanud inimestel, sest sõja korral hävitati tavaliselt eeslinnade elanikkonna elamud ja põllud. Lähedal asuv Tallinna linnamüür oli ümberkaudsele maarahvale pelgupaigaks. Keskajal säilis maapiirkondades elava maarahvast elanikkonna seas muistne perekonnatüüp kärgperekond
annaabi.ee 
