teistmoodi, kui teisi poisse, kuna Juuliusel oli hea kasvatus. Juulius tegelikult erineski teistest poistest juba noorpõlvest peale, temas peitus midagi enamat kui tavaline koolipoiss. Juuliusel oli isegi eraldi tuba pansionis, samal ajal kui teised pidid kolmekesi ühes toas hakkama saama. Suvevaheajal läks ta oma onu juurde maale, kus teda eriti hästi vastu ei võetud. Maarahval olid tema suhtes suured eelarvamused, et ta on linnas uhkeks läinud ja linnariided puha seljas. Maarahvale oli võõras Juuliuse kombed ja viisakus. Maainimesed olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi noort poissi mõista. Juulius, vastupidiselt talurahvale, hindas väga haridust, tema jaoks olid talutööd võõrad ja alkohol vastumeelt, ning just alkoholi mittetarbimise tõttu suurenes maainimeste umbusaldus Juuliuse vastu. Juuliusele ei meeldinud maal, tal oli seal igav ja ta tahtis tagasi linna minna. Mõte linnaminekust andis talle jälle jõudu.
Luuletuste kirjutamisega sai ta väljendada vaidtundeid mida tüdruk temas tekitas. ,,Kuid neis polnud õieti enam mingit luulet, seda tundis ta ise kohe. Ja see tundus kõik nii väga ühe teise laulu moodi, mida ta täpselt küll ei mäletanud. ,, (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 33 ). Suvevaheajal onu juurde maale minnes ei võetud teda just kuigi hästi vastu. Tema suhtes olid suured eelarvamused. ,, Linnahais juures, mis muud! Linnariided ja- puha.. ,, (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 41 ). Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile võõrad. Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi Juuliust mõista. ,,Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke tõrksalt vaatasid, nagu oleks selles midagi ebasündsat
Esimesena võtsid uuema riietumisstiili kasutusele mehed: põlvpüksid asendusid pikkade pükstena. Sajandi viimasel veerandil jõudis uus stiil ka naisteni: hakati kasutama kleiti (enne oli alati särk ja kleit). Kui varem valmistati kõik riided ise, siis saj II poolel lasti riided teha rätsepal või osteti valmis vabrikuriideid, mida müüdi tihtipeale maal laatadel talupoegadele. Sajandi lõpuks rahvariided üsnagi taandusid. Rahvariided kadusid igapäevasest kasutamisest. Linnariided näitasid staatust. Sajandi lõpus tekkis maal uus elanike kiht kiriku ümber olevast külast kasvas välja alev, seal elasid inimesed, kes ei tegelenud enam otseselt maapidamisega, kuid elu oli tihedalt seotud maaeluga. Raudteesõlmede ja peatuste ümber tekkis samuti. Rahvapärased uskumused säilisid enamasti ka 19. saj. sageli olid nad seotud ilma ja loodusega, tervise ja haigustega. Arstiabi kättesaadavaus oli maal raskesti kätte saadav ning raviti end oma vahenditega
annaabi.ee 
