Linnageograafia eksamivariandi küsimused ja vastused l RÜHM 1) Linna poliitiline määratlusPoliitiline linn: Linna poliitilis-halduslik määratlemine on suhteliselt lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linnapoliitika ja linnaelu juhtimine määravad aga linna majandusliku ja sotsiaalse arengu põhimõtted. Linna poliitilis- halduslikku definitsiooni reguleerivad kehtivad Eesti Vabariigi seadused. 2) Nimeta maailma 10 suurimat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai, Manila, New York, Säo Paulo, Mexico 3) F.Tönniesi idee: Ühiskonna evolutsioon varajasest maaelust modernse ühiskonnani. Gemeinschaft (pere,sõbrad, kuuluvustunne)on peamiselt maaelus
ehitus lõpeb. Ehitiste vahele jäävad pargid ja rohelised vööndid. Majanduslikust vaatenurgast on linn koht, kus asuvad turg, pangad, poed ja ettevõtted. Linna majanduslik mõju ulatub tavaliselt kaugele maapiirkondadesse. Nädalavahetustel on suuremad linnad täis inimesi, kes ostavad siit kaupa, mida nad koduasulast ei leia. Linna poliitilis-halduslik määratlemine on suhteliselt lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linnapoliitika ja linnaelu juhtimine määravad aga linna majandusliku ja sotsiaalse arengu põhimõtted. Selle eest vastutavad linnavalitsus, linnavolikogu, linnapea ja paljud teised ametnikud. Inimeste elukohana on linn eelkõige kultuuriline nähtus. Linnas sünnivad ja arenevad uued moed ja kultuurid. Pika ajaloo jooksul on linn muutunud inimeste sotsiaalseks ja kultuuriliseks keskuseks. Pealinn on asula, kus asuvad riigi või liitriigi kooosseisu kuuluva riikliku moodustise
Ka meedia rolli linnaarendamises peaks Eestis rohkem uurima. Tallinnas on võimalik leida erinevaid linnaarengusse investeerijaid. Osa praegusest arengust on lihtsustatud, omanikud müüvad oma 12 omandi spekuleerijatele. Linna on tulnud ka arendajaid, sh välismaalt, kes on hakanud mõjutama oma investeeringutega kogu linna tegevust. Uusweberlik lähenemine vähenes linnageograafias 1980aastatel. Linnapoliitika manageriaalse lähenemisviisi kritiseerijad leidsid, et majandus ja poliitika toimivad üheskoos nagu esitas Marx, mitte eraldi, nagu manageriaalses lähenemises usuti. Mitmed teadurid kasutasid manageriaalset lähenemist kontekstis sõltumatu raamistikuna, kuid mitte teoreetilise lähtekohana. Teoreetilised lähtekohad ei sobinud empiirilise uurimusega kokku. Samuti on kritiseeritud uusweberlikus linnageograafias esitatud arvamust, et klassisuhted moodustuvad
annaabi.ee 
