.......................................................................3 Pilte Tutt-tihasest..............................................................4 Kasutatud materjalid........................................................5 2 TUTT-TIHANE Tutt-tihasel on musta-valgekirju suletutt pealael. See eristab teda teistest ning annab samas ka talle nime. Tutt-tihane paikneb okasmetsades. Lehtmetsi, linnaparke ja asulaid ta ei armasta. Läänesaarte männikutesse pole tal veel üldse asja olnud. Külma tulekul kogunevad tihased segasalkadesse. Lisaks võivad salka eksida ka siisikesed, punarinnad, leevikesed, vindid ja teised laululinnud. Tutt-tihased pesitsevad aprillis. Pesa vooderdatakse rohukõrte, sambla, puuniitide ja taimevillaga. Sinna munetakse 5-6 muna ja kuu aja pärast on pojad valmis. Hiljem pesast väljudes püsitakse sünnikodu läheduses.
Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane Linnud: hallrästas, laulurästas, vainurästas, musträstas, kuldnokk, puukoristaja, porr, kaelustuvi, talvike, hakk, metsvint, rohevint, salu-lehelind, Parkidest üldiselt ● Pargid võivad olla kas tehis- või poollooduslikud kooslused ● Suur hulk mõisaparke ja ka linnaparke ● Eesmärk säilitada liigirikkus Koosluse tekkimine ● Alguse saanud metsast ● Inimtegevus (rohked puud/põõsad) Fotod: Luua Metsanduskool Koosluse püsimine Antud koosluse püsimajäämiseks on vaja inimtegevust (nt: niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine), keskkonnatingimuste säilimist. Vajalik on ka looduskaitse. Tingimuste muutumisel võivad
Jekyll ja E. Lutyens. 11. Inglise uusklassitsismile leidub paralleele ka Eestis. Millist tuntud Eesti parki nimetaksid? (Vastuseid võib loomulikult olla rohkem kui üks.) Põhjenda. Linnapargid Linnapargid: 1800 kuni tänapäevani Euroopas ja USAs. Volkspark. Avalike parkide eesmärgid. Linnapark 19. sajandil ja 20. sajandil. Põhjused ja tulemused. Tähtsamad isikud: Hirschfeldt, P.J. Lenné, GE. Haussmann, F.L. Olmsted. 12. Miks ja kelle jaoks hakati rajama linnaparke 19. sajandi teisel poolel? Modernistlikud aiad Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a): Saksamaa, Põhjamaad, Prantsusmaa, Hispaania. Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a). Kolm suunda Euroopa aiakujunduses 20. saj. Tähtsamad isikud: Le Corbusier, G. Guevrekian, A. ja P. Vera, Ch. Tunnard. 13. Kes oli le Corbusier ja milline oli tema roll modernistlikus linnaehituskunstis? Veel üldistatud küsimuste näiteid: 14
Linnas on rohkem teatreid kui kusagil mujal Saksamaal, terve rida suurepäraseid muuseume ja vaatamisväärseid parke ning aedu. Ja loomulikult paar tuhat õlletuba. Saksa Muuseumit on maailma suurim teaduse ja tehnoloogia muuseum, mis pakub mitmeid käepäraseid ja harivaid tegevusi ning demonstreerib suurepäraselt inimkonna avastusi alates kosmoseprogrammist ja lõpetades põllumajandusega. Kohalik Inglise Aed (Englischer Garten) on Euroopa suurimaid linnaparke. Frankfurt toodab ebaproportsionaalselt suure osa riigi rikkustest. 10% linna maksudest jaotatakse kultuurile. Siin võib leida riigi suurima kogumi kõikvõimalikke muuseume. "Städel Museum" omab näiteks esmaklassilist kollektsiooni erinevate kunstnike töödest alates renessanssi ajastust kuni 20. sajandini. Samuti on tähelepanuväärne kunstikollektsioon Moodsa Kunsti Muuseumis. Ka kohalik muusikaelu on elav.
okkaline nahk, pea on pika koonuga, pool. Nii asustavad nad väikeste silmade ja kõrvade ning metsi, kultuurmaastikke, lühikese kaelaga. linnaparke ning isegi Harilik siil koduaedasid Kiskjalised Häälitsevad haukuvalt või möögivalt Hallhülge karvastikus domineerivad Hallhülged elavad möirates hallikad toonid. Isased on tavaliselt kõikjal Atlandi Ookeani
. 22 PUUHOOLDUSE KÜMME KÄSKU.................................................................................................. 24 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................ 25 3 EESSÕNA Eestis on üle tuhande pargi, paljud neist vanad mõisapargid. On ka linnaparke, kirikuparke ning kal- mistuidki tuleks hoolduse seisukohalt enamasti pargina käsitleda. Parkide väljanägemine ja seisund on väga erinev. Intensiivselt kasutatavaid linnaparke, mis on pidevalt valvsate linnakodanike pilgu all ning kus suur külastajate arv toob kaasa ka rohkem turvalisusriske, püütakse kas või minimaalsete hooldustöödega korras hoida, mõisaparkide seisund aga varieerub vastavalt sellele, kuidas nende omanikud või haldajad oskavad ja
Ei ole looduskaitse all. 43 5. Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Algselt oli ta okaspuumetsade asukas. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades. Harilikult elavad oravad rikkaliku alusmetsaga tamme- ja pöögimetsades, ent on kohastunud ka lehismetsadega. Linnaparke asustavad oravad lasevad end väga tihti peost sööta, ent nende metsades elutsevad liigikaaslased väldivad inimesi. Väljaspool innaaega elab orav eraklikult. Külmade talvede ajal juhtub siiski, et ühes pesas elab mitu loomakest - kahtlemata seetõttu, et teineteist vastastikku soojendada. Oravad, kel oma isiklik pesa puudub, liiguvad mahajäätud puuõõnsustesse. Pesa on kuulikujuline, punutud lehtedest ja oksaraagudest ning kinnitatud puuoksa külge
Istutati uusi taimi. Buttes-Chaumont. (1864-67). Endine kivimurd kesk töölisrajooni. Väga vahelduva reljeefiga. Järv, mille keskel kaljusaar, rippsild. Kuigi kõik need pargid said ruttu populaarseks, siis töölisklassi viletsus sellest oluliselt ei paranenud. Rahutused Pariisis jätkusid 1870-ndatel. MUJAL EUROOPAS 19.-20. SAJANDI VAHETUSEL - PARIISI EESKUJUL Ka mujal Euroopas kujundati ümber linnasüdameid ja rajati linnaparke. Tihti muudeti vanad kindlustused - vallikraavid jne - parkideks ja endised bastionid nn ringpuiesteedeks (ka Tallinnas). Näiteks Viinis 1859, mis kujunes omamoodi kontrastiks Pariisile: Viini keskaegset linna ümbritsev bastionide vöönd, nn Ringstrasse jäi roheliseks vahevööndiks vanalinna ja uute linnaosade vahel. Selline lahendus oli palju pehmem ja ajaloosõbralikum, ent ka vähem suurejoonelisem kui Pariisis. Ehitati ka teatreid, muuseume ja kontserdisaale, mida parkidega
annaabi.ee 
