Norra Rahvaarv: 4 799 252 Pealinn Oslo Riigikeeled norra ja uusnorra Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Rahvuspühad Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V.
Knut Hamsun ning Sigrid Undset on mõlemad võitnud Nobeli kirjanduspreemia, aastatel 1920 ja 1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland, ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amudsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostuüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, üle terve maa. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmal ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmali. Tänapäeval kasutatakse enim bokmali, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstintutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on
Johannesen. Knut Hamsun ja Sigrid Undset on mõlemad võitnud Nobeli kirjanduspreemia, aastatel 1920 ja 1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland, ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amundsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse enim bokmåli, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Kunagised norralaste esiisad olid sattunud praegusele Norra alale põhjapõtrade küttimise käigus(umbes 10 000 aastat tagasi, siis kui mandrijää taandus Skandinaaviast)
1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland, ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amundsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Üks Oslo peatanävaid rahvuspühal 17. mail - vaade Kuningalossi poolt 7.2 Rahvuspüha Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. 7.3Keeled Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse enim bokmåli, nii meedias kui kirjanduses. 7 Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Norra_ajalugu http://et
Aastal 1997 rajati Lillehammeris Norra esimene filmikool. UNESCO maailmapärandi nimistu Norra kultuurimälestistest kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse Bryggeni hansalinnaosa Bergenis (1979), Urnesi püstpalkkirik (1979), Rørosi kaevandusasula (1980), Alta kaljujoonised (1985) ja Struve geodeetiline kaar (10 riigi ühispärand; 2005). Rahvuspüha Norralased tähistavad 17. mail Norra põhiseaduspäeva. Kantakse rahvarõivaid ja osaletakse (eriti lapsed) linnaparaadidel, mis leiavad aset üle kogu maa. Keeled Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse nii meedias kui ka kirjanduses rohkem bokmåli. Norra põhjaosas räägivad vähemusrahvused saami ja kveeni (soome) keeli.
annaabi.ee 
