Mõõgavendade ordule ja 13461347 kuulus linn Saksa ordule, toimis ta tegelikult iseseisvana ning 13471561 läks linna alluvus Liivi ordumeistrile. 15611710 kuulus Tallinn Rootsi riigile ja alistus Põhjasõjas 1710 Venemaale. Tsaari-Venemaa võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu halduskeskus. 1877 liideti Tallinnaga Toompea ja 1940 Nõmme. · Kompasna, (Vene turust ehk praeguse Viru väljakult, idas Politseiaiani, lõunas Kivisilla linnaosani ning põhjas Narva maanteeni)[1] · Kivisilla Aastatel 19601994 kuulus Tallinna koosseisu Saue ja aastatel 19631991 Maardu linn. Tallinna arhitektuurimälestised Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann. All-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini
15. juunil 1946. aastal sai põlevkivibasseini tähtsaim asula linna staatuse. Sellest hetkest on geograafilistel kaartidel Kohtla-Järve linn. Kohtla-Järve, linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnas, Eesti põlevkivikeskus. Kohtla-Järvel on konstaablijaoskond, päästekomando. Paikneb tasasel Viru lavamaal põlevkivimaardlal (Kukruse lademe põhjaosas), linnaosade vahele jäävail viljakail aladel on põllud, niiskemates piirkondades metsad, niidud ja sood. Ahtme linnaosani ulatuvad kaitsealused Jõhvi linna park ja allee (41 ha) ning Tammiku puiestee (2,6 ha). Linnast põhjas paikneb Saka-Ontika paekallas (Ontika maastikukaitseala), kagus Kurtna järvestik (Kurtna maastikukaitseala) ja lõunas Jõhvi kõrgustik. Viivikonnast ja Sirgalast lõunas asuvad endiste Viivikonna, Sirgala ja Narva karjääri (nende liitmisel 1999 moodustati AS Eesti Põlevkivi Narva karjäär) alad, millest osa on rekultiveeritud ja osa kasutusel karjäärina. Linnamaastikku ilmestavad
Vabaõhumuuseumid tuletavad meelde traditsioonilist talupoegade elu. Szentendre lähedal asuv püsinäitus mikroküladega kujutab Ungari peamisi etnograafilisi regioone koos täielikult möbleeritud majade, taluhoonete ja külakirikutega. UNESCO kultuuripärandi nimekirjas olevad objektid Budapesti Doonau-äärne panoraam ja Buda lossikvartal; Buda-poolne kallas Petfi sillast üle Gellérti mäe ja Tabani kuni Lossimäeni ja Vízivárosi linnaosani; Pesti-poolne kallas Margiti sillast kuni Petfi sillani koos Parlamendihoonega (1987) Hollók küla oma 55 iseloomuliku majaga Cserháti mägede vahel (1987) Aggteleki tilkekivi koobastik ühiselt Slovakkiaga (1995) Pannonhalma benediktiini klooster ja kirik, Millenniumi mälestusmärk, Kalvaaria ja Jumalaema kabel (1996) Hortobágy'i rahvuspark, Euroopa üks suurimaid kaitse all olevaid pustasid (steppe), hõlmates ka Hortobágy'i Üheksa
annaabi.ee 
