Tekstid võisid olla väga pikad, kuna seda improviseeriti. Maabluusis polnud bluusi vormiskeem veel selgelt välja kujunenud, seda võidi esitada võrdlemisi vabalt improviseerides. Laulu esitati nasaalse, viimistlemata tämbriga. Maabluusi esitajatest said kuulsaks Blind Lemon Jefferson, Huddie Ledbetter. 19. sajandi viimastel aastakümnetel kandus bluus üha enam linnadesse, kuna peale orjuse kaotamist siirdus suur osa vabanenud orje maalt linna, et leida tööd tööstustes. Linnaolustikus kujunes linnabluus (klassikaline bluus). Seda esitasid mitmesugustes lõbustusasutustes juba kutselised lauljad (peamiselt naised). Ettevalmistuselt jäid nad siiski asjaarmastajate tasemele. Saateks oli klaver (kitarri kõla jäi lärmakas lõbustusasutuses nõrgaks) või instrumentaalgrupp. Kuulsaimaks klassikalise bluesi lauljaks on jäänud autoõnnetusel hukkunud Bessie Smith (1894- 1937), hüüdnimega Empress of the Blues (bluusi valitsejanna).
Kõige vanemat nimetatakse country pärast. blues'iks. Seda laulsid peamiselt mehed, levinumaks saateinstrumendiks oli banjo, hiljem kitarr. Tema muusika on alati vaidlusi esile kutsunud. Ellington on alati püüdnud jazzmuusika mõiste Linnaolustikus kujunes välja nn. klassikaline blues. Esitasid enamuses naised, kes teenisid sellega võimalikult avara tõlgitsemise poole. Sealjuures on ta oma muusikalisi ideid ammutanud siiski elatist (kutselised?). Kolmekümnendate aastate alguseks vahetas teda välja nn. kaasaegne blues. See oli põhiliselt samadaset allikatest, millest voolas välja jazzmuusika. Ellington on jazzmuusika tõõpiliste muusikaliselt mitmeti lihvitum ja peenem nähtus
Tekstid võisid olla väga pikad, kuna seda improviseeriti. Maabluesis polnud bluesi vormiskeem veel selgelt välja kujunenud, seda võidi esitada võrdlemisi vabalt improviseerides. Laulu esitati nasaalse, viimistlemata tämbriga. Maabluesi esitajatest said kuulsaks Blind Lemon Jefferson, Huddie Ledbetter. 19 sajandi viimastel aastakümnetel kandus blues üha enam linnadesse, kuna peale orjuse kaotamist siirdus suur osa vabanenud orje maalt linna, et leida tööd tööstustes. Linnaolustikus kujunes linnablues (klassikaline blues). Seda esitasid mitmesugustes lõbustusasutustes juba kutselised lauljad (peamiselt naised). Ettevalmistuselt jäid nad siiski asjaarmastajate tasemele. Saateks oli klaver (kitarri kõla jäi lärmakas lõbustusasutuses nõrgaks) või instrumentaalgrupp. Kuulsaimaks klassikalise bluesi lauljaks on jäänud autoõnnetusel hukkunud Bessie Smith (1894-1937), hüüdnimega Empress of the Blues (bluusi valitsejanna)