Samuti tuli Rootsist seeliku kurrutamise ehk plisseerimise mood. XVIII sajand tõi suure ja lopsaka lillkirja. XIX sajandil hakati kandma lühikesi villaseid kampsuneid ja vatte. Lääne-Euroopast tuli suurmood - varrukateta liistik. XIX sajandil lõppeski rahvarõiva võidukäik. Kirik keelas värviküllaste ja elurõõmsate riiete kandmise. Lõpliku hoobi rahvarõivastele andsid XIX saj teisel poolel toimunud suured talurahvaelu uuendused. Valdavaks sai linnamood. Muhu on saar Saare maakonnas ning on suuruselt kolmas saar Eestis. Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate laidudega Muhu valla koosseisu. Muhus on elav rahvakunstiga tegelev kogukond. Muhu rahvariiete valmistamine, kudumine, puidunikerdamine, rahvatantsu ja rahvamuusika viljelemine on suur osa muhulase igapäevasest elust. Sajandeid vanad traditsioonid on ajatud, elujõulised ja muhu elanike hulgas populaarsed. Muhu saare tuntumad traditsioonid on kangastelgedel kudumine ja tikkimine
võtsid oli siks. Teine oli elamute kultuur millest üritati uueneda. Maja uuendused. Katus madala,, aknad väikesed, korstnaga. Hakati ehitama eraldi elumaju. Põhja eestis- vana rehielamud ehitati ümber, külmkabreid ehitati ümber elamispinnaks kuhu tehti ahi, köök ja ka rehetuha ehitati ümber ja hakkas muutuma ainult majandus ruumiks Lõuna eestis püüti ehitada uusi elumaju. Eeskujuks linn, agul ja alevikes olevad puumajakesed. Neil oli ka kividest vundament. Linnamood avaldus ka toa sisustuses, hakati ostma vabrikumööblit või lasti seda kohapeal tisleritel teha. Seinasängist sai voodi. Kirstust sai kapp ja kummut. Pinkideasemele tulevad toolid. Tuba valgustati petrooliumlambiga. Puit nõud asendusid savist ja bajanssiga. Varem tehti süüa lahtisel koldel, nüüd tehti pliidi peal. Enne tehti suurtes kogustes pajas. Nüüd sai praadida jms, popiks söögiks muutusid praetud liha, muna, pannkoogid.
mööblit ja värkki hakati panema, samuti raamaturiiuleid jne. Tööristades märksõnaks järjest suurem raua kasutamine (vakrite juures jne)- see kõik töstis tööviljakust ja saagi suurust jne. Toitlusoludes tähtis aganaleib, sajandi viimasel veerandil toimus üleminek puhtalrukkileivale. See üks suurtest muduatustest talupoja igapäevaelus. Veel toimusid ka muudatused igapäevases riietused- loobuti vaikselt rahavriietest, andis tooni linnamood- tume kuub meestel ja seelik ja tume kuub naistel. Vallakogukond- 1889 aastal toimunud reform: väiksemate valdade ühendamine suuremaks. Umbes tuhandest vallast sai umbes 400 valda. Eesti asunikud Venemaal- Üldine reegel oli see, et elati koos, kompaktsetes asundustes mõnikümmend-mõnisada perekonda koos. See puudutas muidugi maapiirkond, linnades oli see tinglikum või puudus õldse. Maaasulates oi tavaline see, et eestlased kohalikku keelt ei
annaabi.ee 
