Pööratakse tähelepanu olulisematele taimedele, mis aitavad rikastada nii inimese kui ka teiste liikide elukeskkonda. Tutvustatakse meetodeid elurikkuse säilitamiseks linnades ning selgitatakse selle olulisust. Väga asjalik ja huvitav allikas. 16. Heldur Sander. Anders Levald. Loodus linnas, linn looduses. Ajakiri Eesti Loodus. 2005/5 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1093 Artikkel käsitleb haljasalasid linnamaastikus- nende kujunemist, nende tähendust linnamaastikus eri aegadel, liigirikkust, vanu ja uusi parke, omandisuhteid, hooldamist, jätkusuutlikkust, raha, linnametsi, rohelisi konflikte. Tuuakse erinevaid konkreetseid näiteid. 17. Heldur Sander. Tallinna pargid ja puiesteed. Ajakiri Eesti Loodus. 2005/6 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1143 Artiklis räägitakse Tallinna parkide jätkusuutlikkusest, nende ajaloost, otstarvetest. Samuti
LINNUD LINNAS JA PRÜGIMÄGEDEL Referaat Sisukord 1.1. Probleemsed linnuliigid linnamaastikus ............................................................................................................................................... 4 3.2. Hirmutised ..................................................................................................................... 8 3.3. Laserid ja gaasikahurid...................................................................................................9 4. Kokkuvõte ..............................................................
Lisaks jäid vanadest väravatest alles Veevärav ja Uus värav (hiljem Pimevärav). Tänaseni on bastionidest paremini säilinud just jõepoolses küljes asuvad bastionid Pax (tegelikult siis Wrangel), Victoria ja Honor, lisaks Vestervalli tänava lõpuosas asuv Gloria bastion, linnuse edelanurka jääv Fortuna bastion ning Peetri platsi lähedusse jääv Triumph'i bastioni lõunapoolne sein. Bastionit Fama pole säilinud, ehkki hoolikas vaatleja võib märgata linnamaastikus viiteid sellele kadunud bastionile. Honori, Victoria ja Gloria bastionide välisseintel on ka täna näha sissekäike kasemattidesse. Need on praegu varisemisohtlikud. ...kuni tänase päevani Ehkki rootslased Põhjasõja esimeses kokkupõrkes 1700. aastal Narva lähistel venelasi võitsid, ei piisanud sellest sõja võitmiseks. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist
üksikindiviid, subjektiivne ja loov,mis ilmnes tähenduste, väärtuste, taotluste ja eesmärkide väljendumisel. Keskseks muutus ruumi, koha ja keskkonna tähenduste tõlgendamine. Samas hakati linnaruumi käsitlema inimese elu ja kogemuste järgi. Ruum oli sõltuv ühiskonnast ja kultuurist. Inimühiskonna olulisteks elementideks on kogemused, tähendused, tedlikkus, tegevus, loovus ja väärtused. Lähenemisviisi eesmärgiks oli leida linnakeskkonnas ja linnamaastikus asetsevate tähenduste kiid. Oluline oli ka interpreteerida isikuid ja inimgruppe ja nende kogemusi linnalises miljöös ja linnakeskkonnas. Subjektiivsus, individuaalsus, koha tähendus ja topofiiilia olid tähtsad mõisted. Koht on areen teadmise ja kogemuste hankimiseks, võimalus inimeste sotsialiseerumiseks ja sotsiaalseks uuenemiseks. Meie identiteet moodustub 3aspekti kaudu. Looduse, tähenduse ja sotsiaalsete suhetega
annaabi.ee 
