Hoonestus paikneb vabalt tee suhtes ja on seotud eelkõige reljeefiga. Tee on sageli ainus inimtekkeline element piirkonnas. Tee põhifunktsiooniks on tagada efektiivne ja ohutu transport. 2) Keskmise tihedusega asustus avatud hoonestuse paigutus. Siia kuuluvad alad, mis on väga laia karakteri diapasooniga: alates tillukestest tihedamatest küladest kuni suurte satelliitlinnadeni suurlinna servaaladel. Hoonestusstruktuur on avatud ning linnalikud elemendid nagu äärekivid ja kõnnitee ei sobiks sellisesse konteksti. Oluline on saavutada selge ja lihtne teetrass säilitades piirkonna avatud iseloomu. Hoonestuse vahel on avarad liiklus-, parkimis- ja haljasalad. Jaguneb omakorda kolmeks: a) reljeef ja taimestik on domineerivam kui hoonestus. (puht elamurajoonid, mis on vaba hoonestusstruktuuriga). Teedevõrk on sageli diferentseeritud ja eri liiklusvahendid eraldatud
põllumajandusmaastik on visuaalselt domineerivad. Hoonestus paikneb vabalt tee suhtes ja on seotud eelkõige reljeefiga. Tee on sageli ainus inimtekkeline element piirkonnas. Tee põhifunktsiooniks on tagada efektiivne ja ohutu transport. 2) Keskmise tihedusega asustus avatud hoonestuse paigutus. Siia kuuluvad alad, mis on väga laia karakteri diapasooniga: alates tillukestest tihedamatest küladest kuni suurte satelliitlinnadeni suurlinna servaaladel. Hoonestusstruktuur on avatud ning linnalikud elemendid nagu äärekivid ja kõnnitee ei sobiks sellisesse konteksti. Oluline on saavutada selge ja lihtne teetrass säilitades piirkonna avatud iseloomu. Hoonestuse vahel on avarad liiklus-, parkimis- ja haljasalad. Jaguneb omakorda kolmeks: a) reljeef ja taimestik on domineerivam kui hoonestus. (puht elamurajoonid, mis on vaba hoonestusstruktuuriga). Teedevõrk on sageli diferentseeritud ja eri liiklusvahendid eraldatud. b) ei hoonestus ega reljeef ole ülekaalukalt domineeriv
Sel ajal kujutatakse küla pärisorjusliku ja teoorjusliku kogukonnana. Kui varem pärisorjuslikus situatsioonis kuulus talupoeg mõisnikule, siis teoorjuse ajal polnud talupoeg enam mõisniku omand, kuid ometi polnud tal ka maad, nii et maa eest pidi tegema mõisale teopäevi – maksis oma tööga maa eest renti. 1860ndatel sai alguse talude päriseksostmise võimalus. Küla oli taludest koosnev üksus. Linna ja küla vahele jääb alevitasand. Alevis olid linnalikud hoiakud: küla iseloomustavaid praktikaid seal enam polnud. Linn ongi järgmine tasand. Eesti küla olemuse määrab mõis. Külaelu mentaliteeti ja olemust vormib kirik (koos religiooniga). Kirikul on sama funktsioon mis mõisalgi – kiriku kaudu viiakse täide mõisa mõtteviis, talupojad allutatakse mõisnikele. Kirjanduses kajastusid kohalike meeleolud – külaelu kujutati reaalsena. Eestlaste seas oli populaarne August Kitzberg. „Külajutud“ on jutukogumik muistse
annaabi.ee 
