Vaestele lastele tehti annetusi, et ka nemad saaksid ennast harida ja lugema õppida. Arutlusele võeti ka tütarlaste hariduse küsimused. 1543.aastal rajati Pühavaimu kiriku juurde tütarlastekool, mis peatselt kolis Mihkli kloostri ruumidesse. 1552. a. Määrati rae poolt vaestele koolipoistele eestseisja. Poole sajandi jooksul anti hoolekande korras haridust umbes kuuekümnele koolipoisile. Paremate õppimisvõimaluste loomiseks eraldati linnakoolile dominiiklaste kloostri ruumid. Koolile lisati juurde alamklass ehk ettevalmistusklass ja peatselt ka neljas klass. Ettevalmistusklassi ülesandeks jäi emakeelse alghariduse andmine õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, katekismust ja kirikulaulu. Edasiõppimise võimaluste laiendamisteks Lääne-Euroopa kõrgkoolides, täiendati linna- ehk triviaalkooli õppeprogrammi antiikautoritega. Kohustuslike ainete hulka võeti 1
alanud regulaarsete eestikeelsete jutlusetega tõstis luterlik reformatsioon esile rahvakeelse kirikliku trükisõna muretsemise. 2.1 Eestikeelsed trükised 16. sajandil Trükitud raamat jõudis Liivimaale juba 15. sajandil. Trükiste levikule viitavad Tallinnas säilitatavad inkunaablid, millest osa algselt Tallinna dominiiklaste kloostrile, Oleviste jutlustajale Reinhold Gristile ning hiljem Tallinna linnakoolile ja raeraamatukogule kuulusid. 16. sajandil trükitud raamatud kuulusid juba lahutamatult Liivimaa kultuuriellu nii vaimulikus kui ilmalikus mõttes. Eestikeelse trükitud raamatu ajalugu algab ikkagi reformatsiooniga. 7. novembril 1525 pandi tollal veel katoliiklikus Lüübekis aretsi alla üks vaat luterlike raamatutega, sealhulgas ka eestikeelsetega, mis olevat olnud teel Riiga. Raske on öelda, mis keeles või millise sisuga need raamatud olid.
Vaestele lastele tehti annetusi, et ka nemad saaksid ennast harida ja lugema õppida. Arutlusele võeti ka tütarlaste hariduse küsimused. 1543.aastal rajati Pühavaimu kiriku juurde tütarlastekool, mis peatselt kolis Mihkli kloostri ruumidesse. 1552. a. Määrati rae poolt vaestele koolipoistele eestseisja. Poole sajandi jooksul anti hoolekande korras haridust umbes kuuekümnele koolipoisile. Paremate õppimisvõimaluste loomiseks eraldati linnakoolile dominiiklaste kloostri ruumid. Koolile lisati juurde alamklass ehk ettevalmistusklass ja peatselt ka neljas klass. Ettevalmistusklassi ülesandeks jäi emakeelse alghariduse andmine õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, katekismust ja kirikulaulu. Edasiõppimise võimaluste laiendamisteks Lääne-Euroopa kõrgkoolides, täiendati linna- ehk triviaalkooli õppeprogrammi antiikautoritega. Kohustuslike ainete hulka võeti ka kreeka