kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik korraldus, mille aluseks on linnaõigus. linnaõigus-keskaegsete linnakogukondade õigusnormide kogum Tallinnas, Narvas kehtis Lübecki linnaõigus Tartus, Viljandis kehtis Riia linnaõigus. Raad e magistraat – juhtis linna suurim oli Tallinna raad, kus oli 14. sajandil 24 raeliiget ja alates 15 sajandist püsivalt 14 liiget Lisaks neile 4 bürgermeistrit (rae juhatus) ja 1 jurist. Maahärrat (Eestis on selle all mõeldud peamiselt Liivi Ordut) esindas linnafoogt. Sageli on maahärra suhted raega halvad, maahärra loss või piiskopi linnus ei kuulunud linnale
44) Nimeta vähemalt kaks asjaolu, mis aitasid kaasa Hansa liidu tekkele ja tõusule? Põhjenda! Esiteks mängis rolli Läänemere ruumi üha laialdasem kaasamine Lääne- ja Kesk-Euroopa kaubandusvõrku, mis toimus alates esimese aastatuhande vahetusest. Teiseks kaubanõudluse märgatav suurenemine, mille oli esile kutsunud elanikkonna kiire kasv ja majanduselu areng 1100. aastast alates. Kolmandaks linnade majanduslik toimimine tootmis- ja kaubanduskeskustena ning linnakogukondade moodustumine - viimased vajasid nii põllumajandussaadusi toiduks, kuna ise nende kasvatamisega ei tegeletud, kui ka tooraineid, millest valmistada erinevaid tooteid, mida tuli aga jällegi omakorda eksportida. Võõrsil äriga tegelevad kaupmehed liitusid enda huvide kaitseks seltsideks ehk hansadeks. Hansakaupmeeste äri õitses seetõttu, et nad olid oluliseks vahelüliks Lääne-Euroopa alade vahel
Tsunftid organiseeriti lääne eeskujul ametite kaupa. Oluline oli jällegi see, et tegemist polnud päritava seisusega kõik sõltus kapitalist. Põhjalikud muutused linnaseisuse tasandil leiavad aset Katariina II valitsusajal, kui mitmete seadustega pannakse paika linnaseisuse juriidilised raamid, fikseeritakse seisuslik kohtupidamine, määratakse ära kohalikud omavalitsused linnakogukondade, gildide ja tsunftide näol. Paljud linnaelanikud polnud seotud tsunftide ja gildidega. Linnade armukiri kindlustas oluliselt linnaseisuse postisiooni linnaseisus võis linna piirides ainukesena tegelda kaubanduse ja tööstusega. Hiljem lõpetati linnaseisuse monopol ja linnaseisuse õigusi jagati ka teistele seisustele. Linnaseisus oli esimene, mis hakkas murenema/lagunema. Juba 19. sajandi 70.80. aastateks on linnaseisus põhimõtteliselt kadunud.
annaabi.ee 
