koguduse esimene õpetaja. Ta tuli siia Saaremaalt Kihelkonna kogudusest, oli aga enne seda Maarja kirikus prooviaastal olnud ja seega tartlastele tuttav. Uus kogudus ühendas seni Maarja kogudusse kuulunud linnaelanikke. Maarja kogudusse jäid maapiirkonna inimesed. Siseminister kinnitas loodava koguduse põhikirja 28. oktoobril 1911 nimetusega . «Tartu Pauluse kogudus». Seega oli Pauluse kogudus ka seaduslikult ellu astunud. 1911. aasta lõpuks ületas vastloodud linnakogudus liikmete arvu poolest emakoguduse. Uues koguduses oli siis 16 000 hinge. Juba 1914. aastal seati ametisse esimene abiõpetaja, kelleks sai Leopold Raudkepp (1877-1948). Esimesel täiskogu koosolekul 11. märtsil 1912 Peetri koguduse saalis valis koguduse omale nõukogu ja volikogu. Kiriku oma kalmistu Oma kalmistu rajati Piiskopi mõisa põllule. 1912. aasta sügisel ehitati vahimaja, kaev, tehti plaan ja piirati kalmistu aiaga. 10. veebruaril 1913. aastal pühitseti maa
ning igal reedel kell 18 on noorteõhtud. EELK Viljandi Jaani kogudus Koguduse elu Pärast seda, kui Viljandi Jaani kirik nõukogude võimude poolt 1952. aastal suleti ja kaubalaoks muudeti, liideti kogudus Viljandi Pauluse kogudusega. Pärast laulvat revolutsiooni ja Eesti Vabariigi taassündi taastati 1992. aasta maikuus ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi Jaani kogudus. Väikesest initsiatiivgrupist on 17 aastaga kasvanud aktiivne ja elujõuline linnakogudus, kus käesoleva aasta jaanuarikuu seisuga oli 1717 liiget (sh ristitud lapsed). Liikmesannetajaid oli möödunud aastal 349. Viljandi Jaani kogudust teenib alates 1. aprillist 2005 õpetaja Marko Tiitus. Kristusekeskne kogudus Kogudus saab oma ülesanded ja väe ülestõusnud Kristuselt, kes igal pühapäeval teenib oma rahvast Sõna ning Püha Õhtusöömaaja kaudu. Pühapäevane missa on koguduseelu süda. Nooruslik kogudus
20.sajandi stiili poole pöördumine. Moodsa sakraalarhitektuuri otsingud said Tartu Pauluse kiriku ehitamisega julgustuse ja eeskuju sakraalarhitektuuri edasiseks kaasajastamiseks. Joonis 1 Kuna Pauluse kirku rajamise taga seisis suur linnakogudus, mille volikogu liikmete hulka kuulusid sellised haritud ja jõukad mehed nagu dr. Aleksander Paldrock, pangadirektor Eduard Aule, arhitekt Georg Hellat, luuletaja ja kirjastaja Karl Eduard Soot jt. ,siis kavatseti ehitada kivikirik ja osati tahta tipparhitektuuri. Pilgud pöörati sajandialguse kahe lähema tähtsama arhitektuurikeskuse Riia ja Helsingi suunas. Riias käidi vaatamas uut Gertrudi kirikut ja asuti läbirääkimistesse selle projekteerinud Riia Polütehnilise
Nende vastu eriti huvi ei tunta. Küll hakkab tasapisi kasvama valitseva õigeusu kiriku tähtsus, seda eelkõige vene ametnikkonna juurdetuleku ja garnisonidega. Riias moodustatakse 1769. aastal õigeusu vaimulike valitsuse, kellele alluvad erinevates Liivimaa kohtades paiknevad õigeusu kogudused. Eesti alal kõige olulisemad õigeusu kogudused asusid Tartus ja Kuressaares. Üks õigeusu kogudus, mis ei ole päris süsteemis sees, aga mille üle arvestust peeti, asus Räpinas. Omaette linnakogudus sõjaväelaste jaoks on olnud Pärnus. Samuti Tallinnas. Omaette õigeusu keskus on Narva. 18. sajandi teisel poolel jõuavad siia üle pika aja tagasi katoliiklased. Kogudused tekivad eelkõige Tallinnas ja Narvas (1770. aastatel). 18. sajandi esimene kolmandik-pool on pietismi levik siinsetel aladel. Pietism ei vastanda end luteri kirikule (usku tuleb parandada, mitte kirikut reformida). Iseenesest see õpetus oli hakanud levima juba 17. sajandi viimasel veerandil. Kirikuvooluna
annaabi.ee 
