Linnad ja kaubandus Liis Sideljov Õiguskorraldus Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu Linnakodaniku kohustused: Vahiteenus linnamüüril ja tornides Linna sõjaline kaitse Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Linnakodaniku õigused: Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes Ainult nemad tohtisid tegeleda linna
Linnad ja kaubandus keskajal 1. Õiguskorraldus · Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus · Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Eristas linna ümbritsevast keskkonnast · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu · Linnakodaniku kohustused:
linnad, käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Kaubandus elavnes ja paisus ülemaailmseks, Idamaadest toodi kalleid luksusesemeid. Gooti ajastu tõi enadaga kaasa talupoegade ülestõusud, rahulolematuse suurfeodaalidega ja oli oma ajastuvaimult palju vastuolulisem kui romaani ajastu. Ühest küljest vastas see oma hiilguse tipul olevale rüütliideaalile, teisalt aga linnakodanikkonna võitluse ja vaimulaadiga. Kirik püüdis usku uuendada, kuningad oma võimu suurendada. Gooti ajastu kestis pea 5 sajandit, lõppedes 16 saj renessansiga. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.
Kuigi tegelt oli rohkem. LINNADE ARENEMINE o Linnadeks kujuneis kaubateedel asuvad keskused, linnade kujunemisele aitas kaasa ka asulate olemasolu ennem sakslaste sissetungi. o Vallutajad hakkasid kohe oma keskusi aktiivselt kindlustama, selleks kutsuti kohale ehitusmeistrid ja käsitöölised. o Tallinnas asuti elama näiteks kindlustatud Nigulise kiriku ümber, moodustades nii ka tulevase linnakodanikkonna aluse. o Linna õiguse sai Tallinn 1248a. Tartu sai linnaõiguse 1262 aastal. o Saaremaa-Lääne piiskopkonna keskusena tekkis Vana-Pärnu linn, pärast selle mahapõlemist asus piiskopp elama Haapsalu linnusesse, mille ümber tekkis sammuti linn. (Uus-Pärnu) o 13saj said linnadeks veel Paide ja Viljandi ordulinnusete juures paiknevad asulad. o 14 saj 1poolel said veel linnadeks Rakvere ja Narva.
annaabi.ee 
