Eesti aladel tegeles neli vaimulikku ordut, millel oli munga-ja nunnakloostreid nii linnas kui maal. Keskajal tekkisid Eesti aladele esimesed kloostrikoolid. Nende seast üheks silmapaistvamaks oli Tallinna toomkool, kus avanes ka eestlastel võimalus haridust omandada. Koolides oli väljavalitutel võimalik õppida lugemist, kirjutamist, laulmist ja ladina keelt. Lisandusid kirjutamis-ja grammatikakoolid, kus olid õpetajateks vaimulikud, üliõpilased ja linnakirjutajad. Tallinnasse rajati seesugune linnakool 1428 Oleviste kiriku juurde. Arvan, et hariduse kättesaadavuse võimalus oli kõige olulisem mõjutus ristiusliste poolt ja ilma selleta ei eksisteeriks ka praegust koolisüsteemi. Kõige paremini aitab mõista keskaegse eestlase maailmapilti selleagne kunst. Vastristituid ei saanud panna piiblit lugema, seega tuli neile kristliku õpetuse põhitõed piltlikult ette maalida või skulpuuri raiuda
Tallinna triviaalkoolist võrsus esimene põlvkond mehi, kes hakkasid looma eestkeelset kirikukirjasõna ja rajama eestikeelset algõpetust. Eestikeelne kirjandus levis triviaalkooli kasvandike kaudu ka väljapoole Tallinna. 1570. aastal võeti koolis kasutusele eestikeelsed aabitsad, katekismuste, Taaveti lauluraamatud ja evangeeliumi raamatud. Tallinna triviaal- ehk suur linnakool andis teadmisi paljude erialade esindajatele. Seal said kirjaoskuse mitmed mõisa- ja linnakirjutajad, raamatuköitjad, kaupmehed ja käsitöölised. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit, mille tema ise oli saksa keelde tõlkinud. Luther nõudis kõigilt emakeeles kümne käsu, usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist. Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele
Tallinna triviaalkoolist võrsus esimene põlvkond mehi, kes hakkasid looma eestkeelset kirikukirjasõna ja rajama eestikeelset algõpetust. Eestikeelne kirjandus levis triviaalkooli kasvandike kaudu ka väljapoole Tallinna. 1570. aastal võeti koolis kasutusele eestikeelsed aabitsad, katekismuste, Taaveti lauluraamatud ja evangeeliumi raamatud. Tallinna triviaal- ehk suur linnakool andis teadmisi paljude erialade esindajatele. Seal said kirjaoskuse mitmed mõisa- ja linnakirjutajad, raamatuköitjad, kaupmehed ja käsitöölised. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit, mille tema ise oli saksa keelde tõlkinud. Luther nõudis kõigilt emakeeles kümne käsu, usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist. Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks.
annaabi.ee 
