ära uurija, inimene seda endale ei teadvusta; b) markerid-näitavad sots ja stiililist kihistumist, on seotud kindlate sots kihtide või stiiliga, inimene tunneb ära ja oskab kategoriseerida, kes millisesse rühma kuulub; c) stereotüübid. Uurimismetoodika on juhuslik, inimesi valitakse igast sotsiaalsest grupist enam-vähem võrdselt. Labov uskus, et pole võimalik pelgalt ühe inimese keelekasutuse põhjal kindlaks määrata kõigi samasse gruppi kuuluvate inimeste kõnejooni. Uuritakse linnakeelt tavainimese poolt tavalistes situatsioonides kasutatav igapäevakeel ehk vernacular, mis on kõige vähem mõjutatud teistest allkeeltest ja korrektsusest. Stiilide määramine tuleneb sellest, kas inimene mõtleb sellele, mida ta räägib või ei, nt põllumees vs riigikogulane. Stiilid vabast ametliku vestluseni, madalama klassi inimesed kasutavad hüperkorrektsust tahetakse näidata, et nad kuuluvad kõrgemasse gruppi.
peaaegu tema teine kodu, isegi enam, sest kaht tuba Ülikooli tänaval ei saanud ta kuidagi koduks pidada. Nii oli juba lapsepõlves maalt linna tulek talle ikka traumaatiline kogemus ja on seda mingis mõttes tänapäevani. Nii Eostes vanatädi juures, Räpinas kui Tammikul rääkis peamiselt võru keelt, mille niimoodi päris korralikult selgeks sai. Murdesugemeid oli palju tema vanaisa, vanaema ja tädi Mara kõnes, temaealised Võrumaal aga ei rääkinud linnakeelt üldse. Ta oleks nüüdki suuteline vabalt võru keelt kõnelema ja kirjutama, kui nüüdne suvekodu ei oleks Tartumaal, kus keelekeskkond on hoopis teine. Nii on ta võru keele oskus alla käinud, kuigi on püüdnud selles keeles kirjutada luuletusi, millest mõned on ka avaldatud. Praegune võru keele renessanss äratab temas kaksipidiseid tundeid. Ühelt poolt on see ikkagi tema tõeline emakeel, mille hääbumine on kurb, teiselt poolt ei oska tema meelest
UURIMISMETOODIKA Informantide valik: juhuvaliku meetod (valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist); igal inimesel peab olema potentsiaalselt sama suur võimalus sattuda informandiks. Labov: pole võimalik võtta suvalisi individuaalseid kõnelejaid ja üldistada neist välja ülejäänud sama sotsiaalse klassi kõne. Ühe inimese kõne võib erineda teiste sama klassi inimeste kõnest ennustamatul moel. Tekstide kogumine: uuritakse linnakeelt. Lingvistilised hüpoteesid ja teooriad peavad põhinema tavaliste inimeste poolt igapäevastes sotsiaalsetes kontekstides kasutatavate keelevariantide vaatlusel ja analüüsil; olulisim uurimisobjekt igapäevakeel (kõige regulaarsem); tuleb saada eri stiilis kõnet samadelt inimestelt või samade rühmade inimestelt · Materjali kogumisel 4 erineva tähelepanuga tekstiesitamise viisi: Word list WL, reading passage RP ,
annaabi.ee 
