jaoks. See oli tema panus eesti keele rikastamisele. 2.Lapsepõlv Johannes Aavik sündis 8.detsembril 1880. aastal Randvere külas Laimjala vallas, Saaremaal. Johannese isa nimi oli Mihkel Aavik ja ema nimi oli Ann Aavik. Mihkli vend Jakob Aavik ostis Mihklile Kuressaarde maja, kuhu ka Mihkel oma perega elama suundus. Johannesel oli ka vend Aadu ja õed Liisi ja Juuli. Kui Johannes oli kuue või seitsme aastane, õpetas ema teda lugema. Juba väiksena sai ta aru, et linnakeel erineb mitmeti talle nii omaseks saanud kodumurdest. Seitsme aastaselt algas Johannesel koolitee. Tema esimeses koolis õpetati vähe, rohkem tegeldi heade kommete kasvatamisega. Kahe aasta pärast pandi Aavik köster J. Etrucki algkooli. Selles eesti õppekeelega koolis alustas ta eesti teoste lugemist. Suure vaimustusega luges ta ajaloolisi jutustusi, E.Bornhöhe Tasujat ja Vambolat. 1891. aasta sügisel astus J. Aavik Reutzi elementaarkooli, kus ta õppis kaks aastat
J. Aaviku oli kuue või seitsmeaastane, kui ema õpetas talle lugemise selgeks. "Õppisin vist kerge vaevaga lugema," mainib J. Aavik kirjas. "Pöide tolleaegne pastor von Nolcken ... käis oma koguduseliikmete juures laste lugemisoskust kontrollimas. Mäletan, et ma temale lugesin yht kohta Vanast Testamendist. Olin siis vist 7aastane." Sel lühiajalisel linnas viibimisel hakkas tulevane keeleteadlane esmakordselt tähele panema, et linnakeel erineb mitmeti talle nii omaseks saanud kodumurdest. Seitsmendal eluaastal algas J. Aaviku koolitee. Tema esimeses koolis õpetati vähe, rohkem tegeldi heade kommete kasvatamisega. Kahe aasta pärast pandi J. Aavik köster J. Etrucki algkooli. Selles eesti õppekeelega koolis sai ta õhukust eesti teoste lugemiseks. Suure vaimustusega luges ta ajaloolisi jutustusi, muuseas E. Bornhöhe "Tasujat" ja A. Saali "Vambolat". 1891. a. sügisel astus J
juurde struktuurlingvistika töörühm. Tallinnas on peamiseks tegevuskohaks Eesti Keele Instituut. Tänapäeva arvutilingvistikal on tihti kommertslikud eesmärgid, kuid samuti on see oluline ka keeleuurijatele. 4 2. Suulise kõne uurimine Klassikaline keeleuurimine on eelkõige kirjalike tekstide keele uurimine. Alates 20. sajandi algusest on hakatud tähelepanu pöörama ka suulise kõne uurimisele. Huvipakkuvamad suunad on olnud linnakeel ja erinevad murrakud. Selleks, et üldse saaks uurida suulist kõnet on vaja see literateerida. Teiseks on vaja fikseerida taustamõjud ja keele liik mis/kes/kus. Transkriptsiooni koostamise variante on palju, üks tavalisemaid on kategooriate kujundamise ja loetavuse printsiibid. Kategooriad peavad olema eraldusvõimelised, et keelelised üksikjuhtumid oleksid selged. Iga juhtumi jaoks peab olema kategooria ja kategooriad peavad olema üksteist välistavad. Loetavuse
annaabi.ee 
