Kes said linnakodanikeks kas kõik linnaelanikud või ainult kindlad isikud? Linnade kodanikeks said enamasti kaupmehed ja käsitöölised. Neil oli olemas kinnisvara ja ainult kinnisvara omavad inimesed said omale kodanikustaatuse. Staatusete elanikud olid lihtsalt linnaelanikud, kuid mitte kodanikud. Kodanikustaatus ei vabastanud aga maksumaksmisest. Maksud olid linna eelarveks. Linn sai vaestehoolekannet ja teisi kulutusi teha ainult siis, kui neil olid olemas maksud, mis linnakassat täitsid. Samas aga pidi linn maksma makse ka feodaalile, kelle valdustel nad olid. Feodaal andis linnale õiguse tegeleda majandusega, kuid samas tahtis ta kaubanduse pealt tollimaksu saada. Järelikult mitmed linnad ei valitsenud enda üle täiesti ise vaid nende üle valitses feodaal. Kaubanduse suhte olid linnad väga arenenud. Olid tekkinud kaupmeeste ja käsitööliste ühendused gildid ja tsunftid. Need ühendused kontrollisid
tulule ka lahendada meie kliimaga kaasnevaid probleeme, mis on tänasel päeval väga aktuaalne teema ülemaailmselt. Võibolla võikski see olla Kliima Konverentsil, millest võtavad osa 195 riiki üle maailma, üks hea ettepanek hüvendamaks kliimat. Kindlasti mõjutaks see autode kasutatavust ja ehk liiguksime isegi Hollandi suunas, kus kasutataksegi rohkem rattaid kui autosid liiklemiseks. Tallinnas hakatakse ka tõstma parkimishindu, et suurendada kindlasti Tallinna linnakassat ning lisaks sellele ka edendada alternatiivseid transpordiviise. Kui kehtestada automaks, siis saaks sellest saadud tulu suunata maksustatava valdkonnaga seonduvatele murekohtadele antud juhul näiteks teedeehitusse. Kõige olulisem ongi minu arvates see, et maks põhjendataks Vabariigi Valitsuse poolt ära ja et oleks selgitatud, mille parendamise poole antud maks on suunatud. Ma leian, et kindlasti ei tohiks luksusmaksu kehtestada toodete hinna näol, kuna siis
krooni. Paadimaksu laekus aga vaid 68 000 krooni, kuna mitmetel põhjustel jäi enamik aluseid maksu alt välja.5 Ka järgmisel aastal jäi maks alatäidetuks. «Paadimaks oli selge näide, et Tallinnal pole linnajuhtimiseks vajalikku pädevust. Tegu oli juriidilise möödapanekuga, millele ei eelnenud korralikku analüüsigi, oskamaks prognoosida reaalselt maksulaekumist,» leidis Randpere.6 Vapperi hinnangul ei ole paadimaksust kasu ei linnale ega paadiomanikule, kuna linnakassat maks praktiliselt ei täida, kuid samas paadiomaniku elu teeb see kibedaks.(...) «Lisaks kõigele muule teeb linn paadimaksuga endale halba reklaami, kuna paadimaks ei ühti kohe kindlasti kultuuripealinna sõnumiga «Mereäärsed lood».(...) «Arusaamatu on end nimetada merelinnaks, kui mereleminekuks vajaliku aluse omamine on maksustatud.»7 Riigikogu võttis 23. septembril 2010 vastu kohalike maksude seaduse ja
iv. Tees ei pea olema toetatud võimalike põhjendite ja tugitaustaga, kui seda ei peeta vajalikuks. v. Väidete terminite sisu ja mahtu tohib muuta, kui tekib vajadus muuta teesi kitsamaks või laiemaks. 4. INFORMAALNE LOOGIKA (LOOGIKAVEAD) 1) Stenogramm Tallinna Linnavolikogu istungilt 30.10.2014: „[...] Kas siis selles geniaalses savipeas ei ole tõesti tekkinud plaani need asjad rendile anda, et linnakassat täita? *...+“ Millise materiaalse loogikavea vastu eksitakse antud sõnavõtus? i. Motiiv põhjusena ii. Argentum ad novitatem iii. Sildistamine iv. Amfiboolia v. Toetumine eksperdile 2) Sofismideks nimetatakse... i. Arutluses esinevaid tahtmatuid vigu. ii. Ainult ratsionaalseid eksimusi. iii. Ainult irratsionaalseid eksimusi. iv
annaabi.ee 
