Karl Ristikivi ,,Rohtaed" analüüs ,,Rohtaed" räägib Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm elulõiku: õpiaastad, küpsusaastad ja vanaduspõlv. Pärast seda, kui Juulius gümnaasiumi pooleli jätab, põgeneb ta linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus Tartu Ülikooli õppima minna ning ta püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Selleks, et õppida, peab ta aga raha teenimiseks eratunde andma.
,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada
arengut. Tegevus toimub kahel ajajärgul: 19. saj viimane kümnend ja aastad 1929-1934. Peategelane Jakob Kadarik alustas õpipoisina ja sai visaduse ja järjekindlusega kaubamaja omanikuks. Jakob küll saavutas oma eesmärgi, kuid tundis end oma majas võõrana, sest oli rikkuse nimel hüljanud oma parema mina. Lõpuks hävis kaubamaja põlengus. "Rohtaed " näitab eesti linnaharitlase kujunemist. Peategelaseks on idealist Juulius Kilimit, kes soovis saada luuletajaks ning antiikkultuuri asjatundjaks, kuid oli mugava ja otsustusvõimetu ja jäi gümnaasiumiõpetajaks. Rohtaia motiiv kehastab pürgimist vaimsete väärtuste nimel. Romaanis on näha pidevat väikekodanluse ja intelligentsi konflikti. Romaan "Hingede öö" (1953) koosneb kolmest osast: "Surnud mehe maja", "Kiri proua Agnes Rohumaale", "Seitse tunnistajat"
pole ühtki sellist joont, mida äriilmas vaja oleks hasarti, suurt haaret spekuleerimisoskust. Jakob küll saavutab oma eesmärgi, kuld siiski elab ta võõras majas ja maja elanikudki tajuvad teda kui võõrast majas, ehkki Jakob ise tahaks seda näha õige mehe kojana. Miljöö kohati rusuv pime tolmune ja rusuv Abneri kaubamaja on nagu labürint, millest pole väljapääsu. Psühholoogiline pinge saab lahenduse kaubamaja põlengus. 1942 ,,Rohtaed" näitab eesti linnaharitlase kujunemist. Peategelaseks idealismist laetud Juulius Kilimit, kelle lend jääb paraku madalamaks, kui ta nooruses lootis vanade keelte ja ajaloo õpetaja, üürikeseks ajaks ka gümnaasiuml direktori kohusetäitja seda on vähe. Rohtaia motiiv kehastab pürgimist vaimsete väärtuste nimel. Talumees harib ju ka kõigepealt põldu ja rohtaed on tema jaoks luksus, aga ilma rohtaiata oleks majapidamine rõõmutu
annaabi.ee 
