Eestis arendajaid napib. Eestis pealinnade imagoprojektid ja linnaluule. 1E. Uusmarksistlik geograafia (lk 132-139) Marksistliku linnageograafia järgi on tootmine üldiselt ja linn spetsiifiliselt kasumi ja protsessi osa. Linnade ja nende maakasutuse arend toimub vastavalt kapitalistliku ühiskonna reeglitele, mida soodustab näiteks linnaplaneerimine. Indiviidi mõju linnas on väga väike, kuna kapitalistlikud struktuurid panevad paika ühiskonna põhireeglid. Linnageograafide huvi marksismi vastu tekkis 1960.aastate lõpus. Ruum on ühiskondlik toode, mis sisaldas ja vahendas ühiskonna strukruurilisi omadusi. Selle lähenemise kohaselt muutub maakasutuse dünaamika linnakeskuse läheduses, kui maast saab ostu-müügi objekt. Keskseteks linnas on sotsiaalsed probleemid, linnaplaneerimine ja ühiskondlikud liikumised. Kritiseeritud ühiskonna liiga strukturaalse käsitlemise tõttu. 1F. Linnade renoveerimine ja gentrifikatsioon (lk 139-144)
linnaluule. Linna kaudu antakse edasi ajastu vaimsust, vaikivat protesti, rahuolu, sotsiaalset staatust/protesti ja ajaloolist mälu. On leitud, et humanistlik linnageograafia ei ole piisavalt huvitunud majanduslikest ja poliitilistest süsteemidest, vaid keskenduvad indiviidi huvidele. Humanistliku linnauurimise esimene suurem laine oli 1970ndatel ja teine, metodoloogiliselt arenenum laine algas 1990.ndatel. Uusmarksistlik geograafia (lk 132-139) Linnageograafide huvi marksismi vastu tekkis 1960ndate lõpus. Peamine eesmärk oli vaadelda Marxi töid ruumilisest vaatenurgast. Ruum oli ühiskondlik toode, mis sisaldas ja vahendas ühiskonna struktuurilisi omadusi. Marksism hakkas arenema linnauurimises eelkõige tänau prantsuse sotsiaalteoreetiku Henri Lefebvre'i töödele. Marksism oli tema jaoks kõige tähtsam seletusviis ja lähenemisvõimalus kapitalistlikule ühiskonnale ja linnauurimisele. Ta leidis, et marksism on meetod sotsiaalsete
teaduslikustamine (1960. aastatel), ühiskondlikustamine (1970. aastatel), kontekstualiseerimine (1980. aastatel) ja uuendamine (2000. aastatel). Praegused linnageograafia teoreetilised lähtekohad on mitmekesised ning seotud erinevate filosoofiasuundadega (nt positivism, fenomenoloogia, eksistentsialism, marksism, strukturalism, realism, poststrukturalism, konstruktivism, postmodernism, feminism, postkolonialism). Maailma tuntumate linnageograafide seas on Walter Christaller, Georgi Lappo. Tuntumad linnageograafid Eestis on Edgar Kant, Jussi S. Jauhiainen ja Tiit Tammaru.1 Kes on Edgar Kant? Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane. Ta lõpetas 1921. aastal Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži, 1924 Tartu Ülikooli. Alates 1925 a. koostas maakondlike koguteoseid. 1926: ilmus “Tartu. Linn kui ümbrus ja organism
annaabi.ee 
