Charlottenburg 14. mai 1840 Helsingi) oli Saksa päritolu Soome arhitekt.Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (17521833). Ka poiss õppis müüri laduma.Ta õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. 1800 sai ta maamõõtjaks, 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. 1808 taotles ta Tallinna linnaehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809 alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast pidi ta tööülesannete vähenemise tõttu finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima. 18141815 töötas ta Turus ühe töösturi teenistuses. Seal kohtas ta Johan Albrecht Ehrenströmi, kes juhtis äsja pealinnaks ülendatud Helsingi rekonstrueerimist ning otsis võimekat arhitekti. Engel ei läinud siiski kohe Helsingisse, vaid sõitis märtsis 1815 endiselt eraisiku teenistuses olles Peterburi.
o. 2 aastat pärast Jüriöö ülestõusu); mäel oli veehulga reguleerimiseks lüüsimaja. Sel ajal oli jõel mitu jahuveskit. *1402.a. Tallinna raekoda *1407.a. Brigitta klooster Pirital, mille 1577.a. hävitas Ivan Julm *1422.a. Tallinna raeapteek (s.o. enne Ameerika avastamist) 6. Mida tead C.L.Engeli tegevusest Tallinnas ja Helsinkis? Carl Ludvig Engel(1778-1840)oli pärit Saksamaalt ja oli Tallinna linna arhitektik. 1808 taotles ta Tallinna linnaehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809 alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast pidi ta tööülesannete vähenemise tõttu finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima. 18141815 töötas ta Turus ühe töösturi teenistuses. Aastatel 18191820, kui Engeli esimesed hooned Helsingis olid valmimas, oli ta omandanud Soome juhtiva arhitekti maine. Ta sai palju nii avalikke kui ka eratellimusi väljastpoolt Helsingit. Aastal 1824 nimetas keiser algul
ülemisele ja alumisele seibile, tervikuna raiuti need välja alles pärast terve samba kokkumonteerimist. Seinte suured kiviplokid paigaldati ilma mördita, neid seoti omavahel metallklambrite ja kobadega. Teadaolevalt kasutati seinaplokkide ja arhitraavtalade paigaldamiseks mitmesuguseid tõstemasinaid (tõstepukk, masttõstuk, tallatav kraana). Kreeka varasema ajajärgu linnadest olid vähesed planeeritud süsteemikindlalt. Hilisem täisnurkne planeering on tihedalt seotud linnaehitusmeistri Mileetose Hippodamose tegevusega, kes kavandas seoses Mileetose taastamisega täisnurgi ristuvate tänavatega linna ning rakendas analoogilist süsteemi ka Ateena sadama Pireuse kavandamisel. Hiljem jätkasid sama suunda ka teised linnaehitajad. Kreeka ajaloo varaseimale perioodile Homerose ajajärgule (11.-9.sah.eKr.) järgnenud aega nimetatakse arhaikaks (8.-6.saj.eKr.). Sel perioodil kujunevad lõplikult välja
veidi sissepoole kallutada. Stülobaat paistab täiesti tasane seetõttu, et ta on keskel veidi kõrgem kui äärtes. Sama süsteemi rakendati sammaste juures, neid teatud kõrguselt veidi paisutades. Kreeka varase ajajärgu linnadest olid vähesed planeeritud süsteemikindlalt (v.a võib-olla Ateena akropol), sest ühiskondlik struktuurgi polnud kindlaks kujunenud. Klassikalisel ajajärgul kasutusele võetud täisnurkne planeering on tihedas seoses linnaehitusmeistri Mileetose Hippodamuse tegevusega (5. saj e.Kr), kes arvatavasti kavandas täisnurkse tänavastikuga (nn Hippodamuse põhimõte) nii oma taastatava kodulinna Mileetose kui veel mõned linnad. Seejuures oli ta vähem leiutaja kui praktik, kes kasutas enne teda tõestatud põhimõtteid (juba varem olid rakendanud täisnurkset planeeringut etruskid). Täisnurkne asetus rajas selgesti loetavaid ja kuigivõrd etteaimatavaid linnu, mis pakkusid läbi linnakujunduse kunsti paiku erinevateks huvideks
annaabi.ee 
