Kuigi selles Ateena seisukohas oli teatav annus tõtt, on eelkõige tegemist ikkagi propagandaga. See kuidas Ateena kohtles mässulisi liitlasi, on täiesti võrreldav spartalaste jõhkrate repressioonidega: näiteks hääletas Ateena 427.aastal eKr selle poolt, et tappa kõik Mytilene elanikud. Demokraatia Paralleelselt kultuuri saavutustega arenes ka poliitiline elu. Kuni 6. sajandini eKr tagasi jälgitavate reformide tulemusena tekkis Ateenas aastaks 450 eKr maailma esimene linnademokraatia. Otsused, nagu näiteks kui palju kulutada raha laevastiku uuendamisele, langetati häälteenamuse alusel kõigi kodanike (keda oli umbes 25% kogu elanikkonnast ülejäänud olid naised, orjad välismaalased) koosolekul. Esmakordselt arutati ka poliitilisi probleeme valijate ees. Demokraatia üks tagajärgi oli see, et suure tähtsuse omandasid poliitiku veenmisoskused , mitte aga tema võimed. Ehkki Ateena kultuurielu oli mitmekülgne, asus enamik ateenlasi tagasihoidlikes majades, kus
Võõrvõimu kujunemise algust loetakse 13. saj II veerandit, siis hakkasid siin kujunema keskajale omased feodaalsuhted, mis põhinesid feoodil. Eesti+Läti=Maarjamaa oli Rooma katoliku kiriku ala, mida ajaloos on nimetatud Vana-Liivimaaks. 1238. a Stensby leping kinnitas esialgese haldusliku jaotuse pärast vaidlusi. Haldus ja valitsemine oli 2-tasandiline: oluline oli klerikaalne e. vaimulik võim, millest pidi sõltuma ilmalik võim. Omaette haldus ja valitsemine kujunes linnades (nn. linnademokraatia). Vana-Liivimaa liitus majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt korralduselt Lääne- Euroopaga. Vasallkond kujunes 13. saj väikeaadlikest, teenistuslastest ja ka kohalikest ülikutest. Vasallid muutusid siin elades peagi sõltumatuks maa-aadliks, pärandasid maad. Võimu teostamise üheks osaks oli suhete korraldamine põlisrahvaga: algul lepinguliselt, hiljem sellest loobuti. Jüriöö ülestõusu
Linnaõigus vastustas feodaalset omavoli. Lübecki linnaõigust on nimetatud saksa linnaõiguste kuningaks, see oli terviklikuim sisult ja ulatuslikuim territooriumilt, kus seda rakendati. Seejuures ei olnud Lübecki õiguse andmine ühekordne akt. Lübeck varustas "oma" linnu kus aastal 1400 elas ca. 250 000 inimest ka hiljem pidevalt õigusalaste juhtnööride ja üksiknäidetega. Nii üksnes ei sammunud Läänes sündinud linnademokraatia Ida poole, õigus oma kohtotsustega kujundas ja kujundab ka moraali ja kombeid! 23.3. Linnaõiguse üldiste tunnuste olemasolu Lüübeki õiguses. 1) Arenguvõimelisus 2) Ilmalikkus- linn eksisteeris kirikuga paralleelselt, linn ei sõltunud otseselt kirikust. 3) Kirjalikkus 24. Lüübeki õiguse Tallinna koodeks 24.1. Linnaõiguse annetamine Tallinna linnale Lübecki õiguse annetamine 15. mail 1248
annaabi.ee 
