Deutsch ja undeutsch vahekord. Sõnakasutus vihjab etnilisusele, aga sel pigem sotsiaalne tähendus. Seega ei räägi me sakslastest siinkohal vaid pigem saksadest. Tegelikult sarnane jaotus kogu Ida-Euroopas. Ladinakeeles kutsuti undeutschi ‘estones’, aga ka vastristituteks (neofüüdid) Eestlane olemine seega madalamat sots klassi näitab. Rootslased-taanlased ei olnud undeutsch. Iive on negatiivne linnades, seega vajalik pidev migratsioon maaelanike hulgast. 13-14saj talupoja linnaasumine üsna piiranguteta. Sunnismaisusega aga muutub see tüliküsimuseks. Eriti jama 16saj. 1535 J. v Uexküll hukati, sest too tappis linna põgenenud talupoja. Jurisdiktsiooni küsimus. Deutsch ja undeutsch elasid erineva õiguse all. Pole eriomane vaid Liivimaale. Segregatsiooni algul väga polnud. Tõrjumine 14saj II poolel. Sotsiaalne surve alamkihtidele suureneb. Seesama ka mujal Euroopas. Erinevus selles, et siin sai keel sotsiaalse klassi märgiks.
+ Tekkis esimene ühistöö vorm magasiait- iga talu pidi aastas pisut vilja hädaolukordade tarbeks kõrvale panema talurahvarahutused 1816 Eesti maal ja 1819 Liivimaal pärisorjusest vabastamine 1812. Napoleoni sõjaretk- tema kaotas enda vallutatud aladel Ida-Euroopas pärisorjuse Talupoeg kuulutati isiklikult vabaks (st ei tohi osta, müüa, vahetada). Sellega loeti pärisorjus kaotatuks. Talupoja linnaasumine jäi piiratuks- rendileping Hilary Karu 37 D 11 EESTI AJALUGU Talurahvas sai prii- ehk perekonnanimed. + Maa jäi mõisnike omandisse, talupoeg pidi seda rentima. Raha rendi maksmiseks talupoegadel ei olnud, maa eest tuli tasuda tööga mõisniku põllul. Sellist rendivormi nimetati teorendiks ja iseloomustamaks talu-mõisa suhteid kutsutakse 19
Liivimaal välja uued seadused: · Talupoeg kuulutati isiklikult vabaks (st ei tohi osta, müüa, vahetada). Sellega loeti pärisorjus kaotatuks. · Maa jäi mõisnike omandisse, talupoeg pidi seda rentima. Raha rendi maksmiseks talupoegadel ei olnud, maa eest tuli tasuda tööga mõisniku põllul. Sellist rendivormi nimetati teorendiks ja iseloomustamaks talu-mõisa suhteid kutsutakse 19.saj I poolt ka teoorjuse ajaks. · Talupoja linnaasumine jäi piiratuks · Talurahvas sai prii- ehk perekonnanimed. 25 OMAVALITSUSE TEKKIMINE 19. saj algul said eestlased esimesed omavalitsuskogemused. Talurahvas hakkas VALLAKOHTUS väiksemate tülide ja varguste üle ise kohut mõistma. Tekkis esimene ühistöö vorm MAGASIAIT, st iga talu pidi aastas pisut vilja hädaolukordade tarbeks kõrvale panema. Iga vald pidi hoolitsema oma
annaabi.ee 
