Kätlin Maal Pelgulinna gümnaasium 11 H 2010/2011 Paul Pinna 3.oktoober 1884- 29.märts 1949 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Kodanikunimega PaulOttoHermann Pinna Pinna sündis 3.oktoobril 1884 linnaametnike perre. Ta õppis Tallinna linnakoolis. Ta oli abielus Netty Pinnaga (18841937), hiljem Milly Altermanniga. Tal olid lapsed mõlemast abielust. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teatritegevus Lavategevust alustas 1898. aastal Estonia Seltsis.
Seepärast jääbki mural suhtlema publikuga ühepoolselt ning on staatiline ja ajas muutumatu. Kuna mural’itesse investeeritakse rohkem, siis plaanitakse neid kauemaks linnapilti kaunistama. Lisaks on veel tänavakunsti, muralismi ja graffiti vahe see, et kuna suurte seinte maalimine on väga aeganõudev ja kulukas, tehakse seda harva omavoliliselt ja see on tihedalt seotud sponsorite, linnaametnike ja omanikega. Kui grafiti- ja tänavakunstnikel on illegaalselt tegutsedes lõputu vabadus – piirab vaid omaenda südametunnistus –, siis muralismi puhul moodustab enamiku protsessist kooskõlastamine, kus kunstnik on vaid üks mitmest osalisest. Võrreldes isetekkelise tänavakunstiga on mural’i tegijal palju vähem iseseisvust nii pildi asukoha, motiivi valimise kui ka edastatava sõnumi suhtes ja koos sellega kaob tänavakunstile omane tegutsemisvabadus oma parima äranägemise järgi
linna: Tallinn, tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru. Balti provintside poliitiline korraldus ühtlustati Venemaa sisekubermangudega. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Riigi kontroll linnaametnike üle kasvas koos sellega märgatavalt. Põhjalikult muudeti maksukorraldust, kehtestati ühtne pearahamaks ning seetõttu hakati läbi viima hingeloendusi. Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha rohkem rääkima talurahva olukorra parandamisest. Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eisen von Schwarzenberg kritiseeris mõisamajandust, mis vajavat uuendusi. Mõisnikest avaldasid uuendustahet vaid vähesed. Seetõttu oli 1765
annaabi.ee 
