Kuigi üldjuhul on linnas raske töökohta leida, on toimetulek seal siiski parem, kuna vaid põllumajanduslik tegevu ei võimalda äraelamist. Vähem arenenud maa pealinn on tavaliselt mitu korda suurem või suuruselt teine või kolmas linn riigis. Riigi valitsus ja välismaalased suunavad investeeringud eelkõige pealinna. Suured linnad laienevad kiiresti ning neelavad endasse lähiümbruse väiksemaid linnu ja külasid. Linna ümbritsevate maapiirkondade elustiil muutub samuti linlikuks. Vähem arenenud riikide linnades ei jätku keskkonnaprobleemide lahendamiseks raha. Vananenud tööstus, autode arvu mitmekordistumine ja keskkonnanõuete eiramine põhjustavad reostust. Linnastumisprobleemid arengumaades on peamiselt slummid, elanikkonna kihistumine, kuritegevus ning suur tööpuudus. Linnastumine põhjustab õhusaaste, transpordiprobleemid ning nakkushaiguste leviku............................8 3.MAJANDUS............................................................
Suletud foorumid, ilmastiku eest. Päeval kõikidele avatud va orjadele, õhtul suhteliselt vara suleti. Rooma maaelu Valdav elanikkond elas maal. Suurimad linnad roma- maksimaalselt võis olla keisririigi aja alguses kuni 2 miljonit ja syracusa- kreeka linn. Idas suured linnad aleksandria ja veidi hiljem antiochia, mõlemas kuni miljon inimest. Päris itaalias elas 1.saj ekr 7 miljonit inimest, vähemalt 60% elas maal. Rooma tsivilisatsioon muutus linlikuks kultuuriks, algselt urbaalne. Etruski kultuur linlik alguselt peale. Roomlased nägid enda ajalugu teisti, meeldis ennast pidada talupoegadeks ja rõhutati talupoeglikku päritolu. Kreeka tsiv-s teisiti, neil ei olnud põllumajandusega tegelemine väärtustatud, oli kaubandus ja põhiline rikkus tuli sealt, tihti ka vahendajad, tähtis käsitöö- kõikvõimalike kunstiesemete valmistamine. Roomas oli suhtumine, et maaharimisega seotud tegemised olid au sees ja midagi õilsat
epideemiad. Idee, et keskkond mõjustab inimest, pärines utopistidelt (Owen). Seega on moraalitus ja kuritegevus osalt põhjustatud viletsate elamistingimuste poolt. Järelikult tuleb linna keskkonda parandada. Kuni veel ei tuntud baktereid, arvati et haigused tekivad päikesevalguse, puhta õhu ja vee puudusest. Analoogselt arvati, et ka linnade "haigusi" saab ravida valguse ja õhu toomisega linna. Inspiratsiooniallikaks linnaparkide loomisele võibki pidada maastikuaedade muutumist linlikuks keskkonnaks, mis leidis aset 19. ja 20. sajandi vahetusel. Pidevalt muutuvates ja ülerahvastatud Euroopa metropolides vajasid uut lähenemist ka parkide funktsioonid. Euroopas sai nende selgitamine alguse Saksamaal. Saksa maastikuarhitektid määrasid kindlaks linnaparkide arengueeldused, mis taandasid kodanliku esteetika. 20. sajandi alguse Saksamaal muutus aktiivseks liikumine loodusliku keskkonna säilitamise eest, mis propageeris kohalike taimede kasvatamist eksootiliste taimede asemel
annaabi.ee 
