alamsaksa keel. Arvuliselt Oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem Oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Üldiselt anžatakse, et Liivimaa linnades Oli rahvus keskajal pigem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. Maalt linna asunud esimese põlve linlane, kes teenis leiba lihtsa füiisilise tööga, sarnanes kultuuriliselt kindlasti enarn oma maal elavate sugulaste kui põliste linlastega — teda nimetati „mittesakslaseks". Kui tema järeltulijatel õnnestus aga sotsiaalsel redelil ülespoole liikuda, tõustes näiteks käsitöölise seisusesse, kaasnes sellega tõenäoliselt peagi kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Hiliskeskajal kuulus harilikult iga
Talupojad olid kõik sunnismaised ning pidid elama seal koos oma naise ja lastega. Neil oli kohustus maksta renti ning teha teotööd. Pideva töötegemise tõttu kannatas aga nende seltsielu, neil polnud ka eriti võimalusi osavõtta kultuuriüritustest. Suurem osa talurahvast olid kirjaoskamatud kuid sügavalt usklikud. Talupojad kandsid linasest või villasest kangast rõivaid, mis olid tumedat värvi. Võrreldes linlastega oli talurahval söögi valik palju väiksem, põhiliseks söögiks oli leib ja puder, mille juurde joodi kalja või õlut. Liha söödi väga harva, see oli suuremate pidustuste ajal. Kala said nad aga tihedamini. Feodaalid elasid hästi kindlustatud linnustes. Nende lemmiktegevuseks oli jahipidamine, kust saadi ka liha toidulauale. Feodaalide toidulaud oli samuti rikkalik, söödi erinevat liha, saia ning joodi veini. Riided olid neil linasest või puuvillast.
Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni toimivat protestantlikku maakoguduste võrku ei kujunenud, küll aga sai kannatada senine katoliiklik, mistõttu maaasulates segunesid kohati katoliiklus ja protestantlus ning levis mõlemast konfessioonist tugevalt erinev rahvalik usk. Linnaeestlased läksid koos teiste linlastega aga õige pea üle uue usu poolele. [redigeeri]Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda (15581561) Pikemalt artiklis Vene-Liivi sõda Ivan Julm 16. sajandi ikoonil Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana-Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Sig-Alei juhtimisel 1558. aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja