1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangu. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärisomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnikute pearahamaks iga talle kuuluva talupoja eest oli 70 kopikat aastas, linlasele kehtestati pearahamaksuks 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Tänu pearahamaksule hakati korraldama hingeloendust Eestis ja Liivimaal. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775 sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Kõik kolm valitsejat tegid oma valitsusajal tähtsaid muudatusi, mis on mõjutanud meie
linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Paisuvad linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi, teenuseid ja tööd .Hiina peab lähikümnendil hakkama üha aktiivsemalt tegelema linnastumisega kaasnevate probleemidega ning prioriteediks peaks olema just linnade arendamine. Hiina sotsiaalteaduste akadeemia uurimus näitas, et 2012 elab 51,27 protsenti riigi kodanikest linnas. Neile 691 miljonile linlasele vastandub ligi 500 miljonit maal elavat hiinlast. Lisaks sellele tuleb aga tööd teha ka nende 500 miljoni maaelaniku linnastamisega, kellest paljud töötavad juba praegu võõrtöölistena Hiina suurlinnades.See võib mõjuda negatiivselt ka Hiina majandusarengule, sest potentsiaalsete tööliste arv, eriti maapiirkonnas, väheneb. Samas ei arene sotsiaalteenused nii kiiresti ning maalt linna tööle tulnutel on uues kodus piiratud juurdepääs tervishoiu- ja haridusteenustele
Ta pidi linna sisse elama, oma kultuuri lihvima. Elati enamasti teistega tihedalt koos. Majast väljas oli veidi enam ruumi, kuid see oli piiratud linnamüüriga. Eelkõige oli linn majanduskeskus, tema süda oli turg. Linnas valitseb raha. Domineerib kaupmehelik, kasumile orienteeritud mõtteviis. Tänu kooliharidusele ootab vähemalt linlase lapsi parem tulevik. Linnakodanik kuulus ka ühte või enamasse korporatsiooni, see mõjus kaitsvalt ja rahustavalt. Just linlasele oli suunatud kerjusmungaordude vaimulik tegevus: nad hoolitsesid tema hingeõndsuse ja lunastuse eest. Haigete ja vaeste jaoks on haiglad. Terve inimese jaoks karnevalide ja lõbustuste naer ja pillerkaar. Keskaja ideoloogia oli linnalembene. Keskaja kirjeldamine erinevate seisuste, näiteks talupoegade, feodaalide, vaimulike ja linnakodanike elu läbi on kindlasti kõige parema ülevaate viisi andmise võimalus. Inimeste
Vara. Mõlemal osaalal on tähistatud matka- ja jalgrattarajad ning puhkekohad. 2008. aasta 1. juulil lisandus puhkeala koosseisu Elistvere loomapark. Puhkeala väärtusteks on: · Tartu ümbruse linnalähedane mets · Ilmatsalu-Kärevere linnutee kalatiikide ja jõe-äärsete linnualadega · Kaiu mõhnastiku vaheldusrikas maastik · marja- ja seenerikkad metsad · kaunil Vooremaa maastikul paiknev Elistvere loomapark Tartu osaalal pakuvad linlasele looduses viibimise võimalust ning ihu- ja hingekosutust: · tähistatud, mööda metsaradasid ja -sihte kulgevad Tiksoja loodusrajad (1 ja 2 km), millel on 9 metsa tutvustavat huvipunkti algusega Tiksoja lõkkekoha parklast. · mitmeid puhkerajatisi ühendav 5 km pikkune Ilmatsalu-Käreverelinnutee matkarada, mis algab Ilmatsalu paisjärve juurest ja kulgeb mööda Ilmatsalu jõe kallast, metsasihte ja teid kuni Kärevere maanteesillani. Rajale jäävad mitmed
annaabi.ee 
