See tähendab, et ta eeldab, et ühel või teisel süsteemil on teatavad aspektid, selleks need sobituksid kognitiivse arusaamaga keelest. See tähendab, et teooriaid ei saa empiiriliselst ümberlükata, sest et neid struktuure ei saa empiiriliselt testida. See tuleneb sellest, me ei tea veel piisavalt inimmõistusest ja enne kui see muutub, jääb see kognitiivse lingvistika nõrkuseks. (Raymon W. Gibbs 2000; viidatud Evens jt 2007: 29 järgi) Kokkuvõte Kohnitiivsed Kognitiivsel lingvistikal puudub keskne metodoloogia. Üldistus ja kognitiivne kohustus seovad kognitiivse lingvistika ühtseks liikumiseks. See on ilmne kognitiivses semnatikas ja kognitiivses grammatikas, mis on kõige paremini arenenud. Ülejäänutel on veel kasvuruumi. Formaalne vaade keelele oli liiga kaua aega domineerinud keeleuurimist. Kognitiivne lingvistika on aga suutnud fookusse viia teistsuguse vaate keelele. Kognitiivne lingvistika keele ja vaimu suhet.
avaldamise käsitlustest? Majandusteoreetilised mudelid - üldjuhul teave avaldatakse täielikult tõeselt informatsiooni asümmeetria kaotamiseks, erandlikel juhtudel teabe varjamine, kallutamine. Alusepanijaks Akerlof (1970). Peamiselt populaarne USAs. Eeldused: ● keskmiselt või tugevalt efektiivsed turud ● teabe looja ja vastuvõtja ratsionaalsed. Mulje juhtimise teooria – põhineb kognitiivsel psühholoogial ja lingvistikal, keskendub mulje loomise motivatsioonile ning mulje konstrueerimise küsimustele. Teave võib olla kallutatud. Hea ülevaade Merkl-Davies & Brennan (2007), levinud peamiselt väljaspool USAd. Eeldused: ● turud nõrgalt efektiivsed. ● teabe looja ratsionaalne ja vastuvõtja ebaratsionaalne. 13. Millega tegeleb legitiimsuse teooria? Legitiimsuse teooria – põhineb poliitökonoomika teooriatel, keskseks küsimuseks on see, et
• Sünonüümia ja polüseemia on kommunikatsiooniprotsessis funkt- sionaalsed, järelikult tuleb neid kirjeldada. • Mõistmisüksused arenevad pidevalt. Nende evolutsiooni ajaloo tundmine võib olla vajalik nende mõistmiseks. Mõistmisüksuse keeleline tähistus mõjutab kognitiivsete mudelite (nt metafoori) kaudu uute ideede sündi, mis teeb oluliseks terminite motiveeri- tuse. Freimipõhine terminoloogia Uusim kognitiivsel lingvistikal põhinev terminoloogiateooria pärineb Pamela Faber Benítezelt (2009). Sarnaselt eelkirjeldatutele on Faber Beníteze lähenemine ühest küljest mõistepõhine, kuid teisest küljest peab võimalikuks termini mitmemõõtmelisust ehk ühe termini kasu- tamist mitme mõiste tähistamiseks. (Meenutagem, et klassikaline teooria kirjeldas sama olukorda erinevate, kuigi vormilt kokkulangevate terminite kasutusena.) Faber Beníteze teooria nimi tuleb eelistusest kirjeldada valdkonda
annaabi.ee 
