Neuraalharja rakud arenevad melanotsüüdideks, neuroniteks, kõhreteks ja sidekoeks. Nimeta südame morfogeneesi põhietapid 1. Kardiogeense välja kujunemine presumptiivse kaela piirkonnas 2. Külgplaatide kardiogeense mesodermi lõhenemine (M-E): tekib somaatiline leste ja splanhniline leste 3. Endokardiaalse alge tekkimine 4. Vasaku ja parema südamepoole liitumine toruks AIP piirkonnas 5. Südametoru lingustumine (ing. looping) 6. Endokardiaalpadjandi tekkimine (E-M) neuraalharja ja endokardi rakkudest 7. Klappide ja vaheseinte teke ja areng 8. Erutusjuhtesüsteemi areng 9. Neljakambrilise südame areng Toruja südame teke ja cardia bifida Torujas süda tekib lateraalplaadi mesodermist. Endokardium moodustab südame sisekihi, müokardium südamelihased ja epikardium katab lõpuks südame.
struktuur, millest tekib südame-kardiogeenne mesoderm, veresoonkond, lümfisooned, seotud hematopoieesiga) Mis on tsöloom (tsöloomi moodustumine, osad ja funktsioonid) somatopleura ja splanhopleura vahele jääv õõnsus; jaotub 3 osaks: - Südameõõs - Rinnaõõs - Kõhuõõs Tsöloom on täidetud vedelikuga. Kirjelda südame arengut (märksõnad - kardiogeenne mesoderm, primaarne ja sekundaarne südameväli, südametoru moodustumine, endokard ja müokard, lingustumine) süda on esimene funktsionaalne organ; kardiogeenne mesoderm - peale ürgjuti läbimist tekkinud struktuur e südameväli, jaotub 2 regiooniks: 1) primaarne südameväli; 2) sekundaarne südameväli südametoru moodustumine - tekib, kui 2 endokardiaalset toru ühinevad; mõlemad südametorud arenevad eraldi ja embrüod sisaldavad 2 funktsioneerivat südant lingustumine - protsess, mille käigus algne südametoru anterio- posterioorne polaarsus asendub vasak-parem polaarsusega; selle
maks, gonaadid) Arengu jooksul vasak-ja parempoolne tsöloom liituvad ja somaatilisest mesodermist tekkivad kelmed jaotavad tsöloomi eraldiseisvateks õõnsusteks: 1) Südameõõs (ümbritseb südant) 2) Rinnaõõs (ümbritseb rindkeret) 3) Kõhuõõs (ümbritseb kõhtu) Kirjelda südame arengut (märksõnad - kardiogeenne mesoderm, primaarne ja sekundaarne südameväli, südametoru moodustumine, endokard ja müokard, lingustumine). Mis on südameväljad, kuidas tekivad, nende funktsioon, millistele südamerakkudele aluse annavad? Selgroogsete süda pärineb kummalgi pool keha paiknevast splanhilisest mesodermist, mis interakteerudes ümbritsevate kudedega diferentseerub südameks. Peale ürgjuti läbimist tekkinud kardiogeenne mesoderm ehk südameväli on jaotatud kaheks regiooniks: primaarne südameväli – südame eellasrakud sellest regioonist liituvad
sidekude ning vatsakeste ja suurte veresoonte vaheseinad. Osalevad poolkuuklappide moodustumisel ja tagavad erutusjuhtesüsteemi arengu. Poolkuuklapid; kojavatsakeseklapid; kambritevahelised vaheseinad. · Nimeta südame morfogeneesi põhi etapid 1. Kardiogeense mesodermi välja kujunemine 2. Külgplaatide kardiogeense mesodermi lõhenemine (M-E) 3. Endokardiaalse alge tekkimine 4. Vasaku ja parema südamepoole liitumine toruks 5. Südametoru lingustumine 6. Endokardiaalpadjandi tekkimine (E-M) neuraalharja ja endokardi rakkudest 7. Klappide ja vaheseinte teke ja areng 8. Erutusjuhtesüsteemi areng 9. Neljakambrilise südame areng · Toruja südame teke ja cardia bifida Tekib siis, kui vasak ja parem südamepoole liituvad/sulanduvad AIP piirkonnas toruks. Kui liitumist takistada, tekib 2 funktsioneerivat südant (cardia bifida) · Iseloomustage neljanädalase inimembrüo vereringet
annaabi.ee 
