Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lineariseeritakse" - 5 õppematerjali

REAKTSIOONI JÄRGU MÄÄRAMINE
5
docx

REAKTSIOONI JÄRGU MÄÄRAMINE

Keemilise reaktsiooni katseandmetest saadud sõltuvuse cA = f () põhjal on võimalik määrata rektsiooni järk ning kiiruskonstant kas integraalsel või diferentsiaalsel meetodil. Integraalse meetodi korral kontrollitakse, kas eksperimentaalselt saadud kontsentratsiooni sõltuvus ajast vastab mingile Tabelis 1 esitatud integraalsele funktsioonile (selleks tuleb tabelis esitatud integraalne võrrand viia kujule cA = f ()). Diferentsiaalse meetodi kasutamisel lineariseeritakse võrrand c y = ln rA = ln A = ln k C + n ln c A , ning kas analüütiliselt või graafiliselt leitakse kiiruskonstant kc ja reaktsiooni järk n. 2. Töö käik. Perioodilise osoonimise katseseadme skeem 1 ­ perioodiline pideva gaasi läbivooluga reaktor, 2 ­ osoonigeneraator, 3 ­ kompressor, 4 ­ osoonimõõtja, 5 ­ jääkosooni lagundaja, 6 - rotameeter

Keemia → Keemia
36 allalaadimist
Reaktsiooni protsessid II - Labor 1
11
doc

Reaktsiooni protsessid II - Labor 1

2 määrata rektsiooni järk ning kiiruskonstant kas integraalsel või diferentsiaalsel meetodil. Integraalse meetodi korral kontrollitakse, kas eksperimentaalselt saadud kontsentratsiooni sõltuvus ajast vastab mingile Tabelis 1 esitatud integraalsele funktsioonile (selleks tuleb tabelis esitatud integraalne võrrand viia kujule CA = f ()). Diferentsiaalse meetodi kasutamisel lineariseeritakse võrrand c A y = ln rA = ln = ln kc +nln c A ning kas analüütiliselt või graafiliselt leitakse kiiruskonstant kc ja reaktsiooni järk n. 3. Katsemetoodika Antud töös uuritakse osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat 2O3 3O2 Katseline töö koosneb järgmistest etappidest: 1) vee küllastamine osooniga, 2) osooni kontsentratsiooni muutumise määramine lagunemisreaktsiooni käigus

Keemia → Füüsikaline keemia
83 allalaadimist
Automaatika konspekt
42
docx

Automaatika konspekt

Temaga ei saa iseloomustada mittelineaarset elementi. Mittelineaarsete elementide jaoks kasutatakse veel nn. Diferentsiaalülekande tegurit, mis määratakse sisend ja väljund signaalide juurdekasvude kaude. Kd karakteristiku teatud piirides jääb konstantseks ja temaga saab iseloomustada antus mittelineaarset elementi karakteristiku antud punktis. Teda nimetatakse ülekandeteguriks väikeste signaalide jaoks mittelineaarsetel elementidel. Kd kasutamisega mittelineaarne karakteristik lineariseeritakse. Võetakse karakteristiku selline osa kus Kd on konstantne. Sel juhul tekib viga ja seda võib lubada ainult siis kui see viga ei ületa lubatud piiri. K=tan Kd=tan Automaatika ühendusviisid. Iga automaatika süsteem koosneb erinevatest elementidest, mis võivad olla omavahel kolmel viisil ühendatud: 1) Jadaühendus Kehtib ainult lineaarsete elementide puhul K=K1*K2 jne. 2) Rööpühendus K=K1+K2

Elektroonika → Elektriaparaadid
115 allalaadimist
Automaatika alused
47
rtf

Automaatika alused

Temaga ei saa iseloomustada mittelineaarset elementi. Mittelineaarsete elementide jaoks kasutatakse veel nn. Diferentsiaalülekande tegurit, mis määratakse sisend ja väljund signaalide juurdekasvude kaude. Kd karakteristiku teatud piirides jääb konstantseks ja temaga saab iseloomustada antus mittelineaarset elementi karakteristiku antud punktis. Teda nimetatakse ülekandeteguriks väikeste signaalide jaoks mittelineaarsetel elementidel. Kd kasutamisega mittelineaarne karakteristik lineariseeritakse. Võetakse karakteristiku selline osa kus Kd on konstantne. Sel juhul tekib viga ja seda võib lubada ainult siis kui see viga ei ületa lubatud piiri. K=tan Kd=tan Automaatika ühendusviisid. Iga automaatika süsteem koosneb erinevatest elementidest, mis võivad olla omavahel kolmel viisil ühendatud: 1) Jadaühendus Kehtib ainult lineaarsete elementide puhul K=K1*K2 jne. 2) Rööpühendus K=K1+K2

Masinaehitus → Automaatika alused
105 allalaadimist
Elektrirajatiste projekteerimine I - II
148
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

tingimustele alates pingest 110 kV. Kui ökonoomse voolutiheduse järgi vali- tud juhe või kaabel ei vasta kõigile piiranguile, tuleb valida suurem ristlõige, mis rahuldab kõiki tingimusi. Ökonoomse voolutiheduse meetodit ei kasutata ristlõigete valikuks madal- pingevõrkudes. 2.3. RISTLÕIGETE VALIK ÖKONOOMSETE INTERVALLIDE MEETODIL Ökonoomse voolutiheduse meetod on väga ligikaudne, kuna liini maksumus lineariseeritakse ning see ei arvesta asjaolu, et erinevate juhtmete ristlõigete puhul on ka erinevad mastid ja need mõjutavad oluliselt õhuliinide maksu- must. Samuti mõjutab liinide maksumust mastide materjal ja tüüp. Ka eeldab meetod matemaatiliselt ristlõike pidevat suurust, mis tegelikult on diskreetne. Märksa täpsemalt saab leida ökonoomseid ristlõikeid ökonoomsete interval- lide meetodil. Selle meetodi kohaselt koostatakse eelnevalt erinevate nimi-

Energeetika → Elektrivõrgud
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun