Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)..............
Pärnale järgnevad tamm ja haab. Kodukakud pesitsevad ka vanades ehitistes, kus leidub varjulisi kohti. Kodukaku pesa tunneb ära omapärase sisu järgi. Pesa vooderdatakse omaenese kuivanud räppetompude ja pesaõõnsuse kõdunenud puupuru seguga. Kodukakk muutub aktiivseks alles öösel ning on meie kõige ''öisem öökull". Enamus kodukakke toitub põhiliselt närilistest. Samas võib nende toidulaud varieeruda väiksematest kuni hakisuuruste lindudeni, konnad, sisalikud, mutid ja mardikad, st toiduvalik võib olla väga lai. Kodukakud sageli siiski spetsialiseeruvad mingile kindlale toiduobjektile. Peale närilistepüüdjate on tuntud näiteks rästaspetsialistid. Antud spetsialiseerumine on tingitud sarnaste pesapaikade kasutusest. Kodukaku menüüs on suurem lindude osakaal inimasutuse läheduses. Kodukakk on tuntud pisemate kakuliste, nagu värb- ja kivikakk, arvukuse vähendajana.
Evolutsioon liigub suurema kohasuse suurem. Isaseid on vähem, neid hakatakse rohkem tootma. Hapodiploidia isaseid väga vähe. Seal hoitakse isaste arvu kontrolli all. See saavutatakse sellega, et pea kõik emased on paljunemisvõimetud. Emase genotüüp on diploidne ja isasel haploidne. Mesilased, sipelgad, termiidid. Hermafrodiidid kaks sugu ühes kehas. Enamik tigusid. Monogaamia looduses hästi levinud. Püsivaid paare moodustavad väga paljud loomad alates sisalikest kuni lindudeni. Rasvatihane, tal on u 30% lastest võõras isa. Niipea, kui isane selja keerab, semmib emane kellegi teisega. Kui ta sellega eelmisele isasele vahele jääb, on pesakond määratud hukkumisele. Imetajate puhul peale inimese pole täheldatud. Vanemhool on emase pärusmaa, kuna toitmine käib piimaga ja isastel piimanäärmeid pole. Polügaamia · Polüandria mitme mehe pidamine. Haruldane. · Polügüünia mitme naise pidamine
annaabi.ee 
