Keis er kirjutas luuletusi ja tundis huvi teadu s e vastu, eriti pakkus talle huvi loodu ste a d u s . Ta kirjuta trakaadi jahipistrike tee m al .Keisri hobiks oli küttimine . Kirgliku kütina oli ta hankinud pistrikke paljud elt maad elt ja tundis neid väga hästi . Te m a trakaat ei piirdunud sugu gi ainult jahipida mi s e g a käsitles ka põhjalikult eriliike ,lindud e keha e hitust ja Kuna eluviise talle . pakkusid loom a d suurt huvi rajas ta lossi ise m o o di loom aia , kus elasid leop ardid , kaa m elid , elevandid ja ise gi kaelkirjak .Leop ard e t keis er käsutad a jahiko erte as e m e .
truudusetu armukese, kes varjas oma elukaaslaselt teise sureliku mehe olemasolu. Sellepärast viis Apollon oma lapse kentaur Cheironile juurde, kes Asklepiosi oma Pelioni mäe koopas üles kasvatas. 1.3 Legend mustast rongast Koronise pettusega on seotud üks legend, mis räägib, miks on ronk musta värvusega lind. Vaatamata sellele, et varjas nümf oma romaani jumalate ja surelike eest, ei suutnud saladuse hoida lindude eest õhus. Rongad, kes olid tool ajal valged nagu luiged lindud, nägid Koronist koos tema armukesega ning üks neist kiirustas uudist Apollonilile teatama. [7] "Apollon haaras armukadedushoos oma vibu, otsis Koronise üles ja lasi talle noole rindu". [11] Enne surma jõudis naine Apollonile öelda, et ootab ta last. Apollon oli oskuslik ravija ja suutis oma poega elu päästa, kuid Koronist ta uuesti ellu äratada ei suutnud. Apollon oli vihane oma tormaka käitumise pärast kui ka linnu peale, kes talle halva uudise tõi
saada korralik ja uus saak. Loodusliku valik toimib pidevalt, vaikselt ja justkui märkamatult, ükskõik kus ja millal, kui selleks avaneb ainult võimalus, täiustades iga orgaanilist olendit vastavalt tema orgaanilistele ja anorgaanilistele elutingimustele. Kuigi looduslik valik saab toimida üksnes iga olendi hüve najal ja selle hüve pärast, võibki see siiski avaldada mõju ka nendele tunnustele ja ehituse iseärasustele, mida kaldutakse pidama üsna väheolulisteks lindud ja loomade kohastumised (nende kaitsevärvus, eripärad nägemisel, saagi rabamiseks jne. Samas muutused, mis pole kasulikud ega kahjulikud, jäävad loodulikukst valikust muutumata. Väärarusaamad loodulikust valikust on pigem kujundlikud ning tekitatud arusaamast, et muutused on ainult positiivsuse suunas, kuid tegelikult juhtub vahel ka nii, et nõrgemad liigid kaotavad ajapikku oma eksistentsi tugevamatele ning võivad üldse välja surra või muutuvad.
*kiirtee Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär - populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist - mehhanisme on mitmeid: - ajaline isolatsioon eri liiki isendid ei saa ristuda, sest sugulise aktiivsuse perioodid ei kattu. (Nt: taimed ei õitse ühel ja samal ajal) - käitumuslik isolatsioon eri liikide loomad kohtuvad, kuid ei paaritu, sest potentsiaalsed partnerid ei tunne teineteist ära. (Nt: loomade ja lindud paaritumismängud ja pulmatantsud) - mehaaniline isolatsioon eri liiki isendite suguorganid ei sobi kokku (Nt: putukad) - sugurakkude biokeemiline sobimatus sugurakud ei ühine eri liikidel - sügoodi eluvõimetus viljastumine toimub, kuid sügoot ei arene normaalselt - hübriidide ehk ristandite viljatus nt muul Endeemsed liigid - endeemid liigid, millel on ainult üks leviala maailmas
annaabi.ee 
