vaade lahele, tänavatele ja linnamüürile. Kõrge kaljuküngas ning rahulik lahekäär selle kõrval sobisid suurepäraselt Toompea loss Toompea on linna vanim osa. Venelased nimetasid linna Kolõvaniks, skandinaavlased Lindaniseks ja saklased Revaliks. Keskajal ehitati linna kaitsmiseks selle ümber tugev paekivist müür ja kaitsetornid ning Toompeale pääses ainult mooda kaht teed: mööda Lühikest jalga ja mööda Pikka jalga. Toompea loss ehitatud toomkirik, Aleksaner Nevski katedraal, kümned hooned, paljudel neist valitsus- või ametiasutuse silt ukse kõrval, siin- seal pisikesed kivisillutisega siseõued.
Esiteks on ta meie riigi pealinn, teiseks on see paljude sünnilinn ja paljudele on ta ka kodulinn. Kuna Tallinn on ka mulle väga tähtis, siis kirjutan tema minevikust. Läbi ajaloo on Tallinnat nimetatud erinevate nimedega. Näiteks paljud Vene kroonikad nimetavad teda Kolõvaniks. Sitsiilia kuninga Roger II õukondlane joonistas 1154. aastal maailmakaardile Kaleweny, mida peetakse Tallinnaks. Läti Hendriku Liivimaa kroonikas nimetatakse Tallinna aga hoopis Lindaniseks. 1536. aastal mainiti esmakordselt seda Tallinnana. Sakslased on seda linna nimetanud ka Revalaks, mis on arvatavasti tuletatud teda ümbritsenud muinas-maakonna Rävala järgi. Tallinna nimi arvatakse olevat tulnud taani keelest, mis tõlkes tähendas Taani linna. Oma pika eksisteerimis aja jooksul on Tallinn olnud nii iseseisev, kuid kuulunud ka erinevate riikide koosseisu. Tallinn on olnud nii Taani, Rootsi, Vene kui ka Saksa võimu all. Viimasena oli Tallinn Vene võimu all
Uus kuningas suundus kodu poole tagasi. Teel tuli tal võidelda Peipsi sortsi poegadega. Kalev läks uuesti laudu tooma ning tagasiteel jäi uuesti tukkuma. Jällegi tuli Peipsi sorts, needis ta ära- Kalevipoeg magas 7 nädalat. Veel sattus kuningas Sarviku elukohta, kus ta vabastas kolm tüdrukut. Võitles veel Sarvikugagi, kuid sel korral ta pääses. Seejärel kohtus Kalevipoeg Olevipojaga, kellega hakkasid linna ehitama, nimi pandi Linda järgi Lindaniseks. Nüüd soovis Kalev minna maailma lõppu. Lasi ehitada hõbedast laeva, mille nimeks "Lennuk" sai. Mehed sattusid Lapumaale ja Penilaste juurde. Maailmaotsa aga ei leitud. Üsna pea leidis aset Assamalle lahing, kus Kalevipoeg tappis palju vanelaseid. Kodu poole minnes ootas neid katlaga vanamoor. Söögi saamiseks tuli katelt valvata, kuid Alevipoeg ei suutnud seda härjapõlvlase eest varjata. Kalevipoeg võitles Sarvikuga 7 ööpäeva. Lõpuks Kalev võitis ning aheldas Sarviku kinni.
aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvaniks, Henriku Liivimaa kroonikas Lindaniseks. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 11-12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia
mille tagajärjel läks Tallinn uuesti Tallinna tänavavõrk. Mõned tänavate mängisid oma rolli. Läänemeri hakkas ajalugu, sest Sellel perioodil nimetati taanlaste kätte. nimed viitavad mingile inimeste loodud kaotama oma tähtsust ning koos sellega võimuorganid Tallinnas Tallinna Lindaniseks ja objektile, mis asub sellel tänaval. langes ka Tallinna linna areng. muutusid kardinaalselt. Kolõvaniks! Taani aeg Tallinnas kestis Näiteks Rataskaevu, Apteegi või ajavahemikus 1219 – 1227 ja 1238 – Olevimägi. XVI sajandi lõpus Hansa Liidu aeg sai Tallinnast sai 1346
annaabi.ee 
