Ja seda korduvalt kuuldes/nähes jääb see inimestele mällu, mis tekitab ekslikke mälestusi ja paneb neid tarbima. Inimesed oma naiivsusega ostavad kõike, mida selline meedia neile ette söödab ja selle tõttu on ka sellised reklaamiagentuurid edukad. Loomulikult on ka inimesi, kes arvavad ( rõhutaksin - arvavad ), et nad ei ole meediaohvrid. Nad eksivad. Nad arvavad ekslikult, et kõik mida nad tarbivad on nende omal valikul. Kuigi nad võivad eelistada Coca-Colale näiteks Limonaad "Limpat" , siis see tähendab ainult seda, et teise toote reklaam on inimesele rohkem mõjunud ja kõrvu haakunud. Ja kellele meist ei meeldinud siis "Sigalahe limonaadisea" reklaam? Minule küll meeldis. Isegi see laul kummitas mind kaua aega. Tasapisi muutuvad sellised tooted reeglina traditsioonideks. Kujuneb trend, mida suur hulk inimesi järgib. Ja nii saabki eduka turundusega tegelev meedia kujundada mõnele tootele monopoli. Iseenesest geniaalne, kuid selline meedia
kestma? „ Eesti Kultuurilehest „Sirp“. See artikel annab meile mõistmine, miks on vaja meile noortekirjandus ja miks ta peab meelde jäätma. Noortekirjandus valmistab noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega. Esimesed sõnad raamatutest jutustab Ilona Martson (kirjutas Olga Uvarova) Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja ütles, et praegu mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unustada Leelo Tunglast „Seltsimees laps” ning „Samet ja saepuru”. Ilona soovitas meile lugeda Aino Pervikut, sest ta arvab, et ta on meie rahvuslik aare. Ta nimetas tema paremat raamatud, millised jäid
maha lahing mereröövlite ja madratsite vahel. Tädi Vaike kingitus saab endale nime- Muri ning ta pidi rääkima nii nagu koerad, kuna teiste arvates oli see palju särtsakam kui see ninnu-nännu-musi jutt.Põõsa taga kohtutakse kaisuloomadega, kes lastele ei meeldi, Muri jäi sinna, kuid hiljem ikkagi liitub Limma ja Limpaga. Limpa jõi liiga palju limonaadi ning tal hakkas halb, ta hakkas õhku tõusma, kuid Limma ja Muri hoisid Limpat kinni. Limpa arvas, et ta nüüd enam ei tõuse õhku, kuid siiski tõusis, palmiotsas konn aitas Limpa maa peale tagasi.Limmo püüdis põgeneda ning jooksis siis metsa, mis oli väga veider- see oli nagu unemets. Hetk hiljem jõudis Limmo tagasi randa ning seal nägi ta puu külge kinniseotud Limmat ja Limpat.Limmo ja Muri koos päästsid Limma ja Limpa. Padi äratas üles isa ning talle öeldi, et ta peab Limmat minema päästma