Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"limnoloogilise" - 3 õppematerjali

Kliima mõju Eesti väikejärvedele
7
pptx

Kliima mõju Eesti väikejärvedele

Kliima mõju Eesti väikejärvedele Kerli Kisant Väikejärvede ülevaade ja tüpoloogia 2804 veekogu (EELIS, 2006.a.), neist looduslikke 1559, 734 tehisjärve ja 511 paisjärve Eesti järvede limnoloogilise tüpoloogia rajas Aare Mäemets, seda lihtsustasid Ott ja Kõiv 1999.a., eristades 11 järvetüüpi 2003.a. Kohandati see vastavaks EL Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele Survetegurid Enim ohustab järvede eutrofeerumist põhjustav toitainetekoormus (põllumajanduslik hajuskoormus, punktkormus loomakasvatusest ja heitveed) Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite hulk oluliselt kasvanud (toitesoolade vahekorra muutus)

Merendus → Keskkonnaseisundi mõjurid ja...
9 allalaadimist
Eesti zooloogid
9
doc

Eesti zooloogid

Tallinn, 2000] (lk. 60) Aare Mäemets (18.jaanuar 1929- 24. november 2002) Ta oli Eesti hüdrobioloog, zooloog, limnoloog, ökoloog ja loodusfotograaf, bioloogiakanditaat 1961. lõpetas 1954 bioloogina TRÜ, aastatel 1955-1999 töötas EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudis (aastast 1961 Võrtsjärve Limnoloogiajaamas), 1986.aastast vanemteadur. 1955-1984 oli ta ENSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni aseesimees. Uurinud vesikirbulisi, koostanud Eesti järvede tüpoloogia ja Eesti limnoloogilise rajoneeringu, hinnanud järvede seisundit ja andnud suuniseid nende kaitseks, propageerinud loodushoidu. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 308) Viivi Timm (19. oktoober 1934- 13. veebruar 1997) Ta oli Eesti zooloog (malakoloog) ja hüdrobioloog. Lõpetas 1958 bioloogina TRÜ. Oli 1958-61 kooliõpetaja, aastast 1961 ENSV TA Zoloogia ja Botaanika Instituudi Võrtsjärve limnoloogiajaama teadur

Loodus → Keskkond
22 allalaadimist
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 haruldaste liikide arvukuse vähenemine või kadumine  lepiskalade osakaalu suurenemine  zooplanktonis keriloomade osakaalu kasv  veeõitsengute sagenemine  tolerantsete liikide prevaleerimine Viimasele 10-15 aastale on iseloomulik eripäraste limnoloogiliste nähtustega aastate sagenemine (osaline meromiktsus, kasvuperioodi pikenemine jmt.) Limnoloogilise põhitõe järgi on soojadel suvedel veeõitsengud intensiivsemad ja sagedasemad Eesti väikejärved üldiselt heas seisundis, sest nende ökoloogilist seisundit erinevatel aastatel määravad peamiselt ilmaolud ja vähem reostus. Eesti järvede, eriti väikejärvede ökosüsteemid on väga mitmekesised. 137. Jõed.  Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
253 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun