saarkõrgustikud. Holotseenis on olnud kliima varem palju soojem kui praegu, praegu me elame jahedal ja niiskel subatlantilisel ajal. Kliima on kogu aeg rütmiliselt muutunud ja see kajastub jõgede ja järvede vereziimis ning on mõjutanud ka põllumajanduse arengut. Kui soo pind on kumer, siis on ainsaks toiteallikaks sademed ja tolm. Kujunevad ombotroofsed ehk sademetoitelisd kõrgsood ehk rabad. Madalsoode ja rabade vaheaste on siirdesoo. Soode tekkemine: Järveine e limniline soostumine. Järv hakkab kinni kasvama kas põhjast või pealt õõtsikuga kaanetumise teel; Maismaaline soostumine- vajalikuks eelduseks on kestev liigniiskud, mis eeldab halvasti vettjuhtivat pinnast, kas savi, liivsavi või aleuriiti; Eesti suurimad sood on Lääne ja Kirde eestis. Suurim paksus on 16,7 m on leitud Haanja kõrgustikult. Turvas tekib kõige pindmises aereeritavas osa, mis madalsoodes 3-10 ja rabades 40-60 cm paksune. Kivisöe kujunemine – enamik kivisöest kujunes urbast
· Laevaliikluse tihenemisest tulenev ranniku lõhkumine. SOOD Soo tekib siis, kui sademete hulk ületab aurumist ja puudub vee äravool. Turvas koguneb, kui taimse materjali lagundamise jaoks pole tingimused soodsad (külm, hapnikuvaene, happeline). Soostumise protsess soodustab edasist soostumist. Märgala ei eelda ilmtingimata turba olemasolu, ka lihtsalt veega kaetud ala. Soo definitsioon Eestis üle 30 cm turvast. Soode tekkeviisid · Veekogu kinnikasvamine e. limniline soostumine (järveline soostumine) ( ~1/3) · Maismaaline soostumine ( ~2/3 Eesti soodest) Soostumine jõevetega üleujutuse tõttu; Toitainerohkete karbonaatsete vetega soostumine paealuspõhjaga alade nõgudes; Kõrgustike nõlvadel väljuva survelise põhjavee (allikate) tõttu soostumine; Toitainevaeste liivatasandike soostumine peamiselt põlengute tagajärjel. Soode levik · Keskmiselt on Eestis soostunud umbes 22% maismaast (nn liigniiske on üle poole maismaast). · 2013.a
Sootaimede surnud osade osaliselt lagunenud mass. Märgala ei eelda ilmtingimata turba olemasolu, ka muu pidevalt või regulraarselt veega kaetud ala (järv, rannaniit jne). Soo definitsioon Eestis üle 30 cm turvast. Kõige enam on soid okasmetsade levikualal parasvöötmes. Sood on akumulatiivsed ökosüsteemid, mille põhiliseks iseärasuseks on pidev turba moodustumine. Soode areng Eestis Soode tekkeviisid · Veekogu kinnikasvamine e limniline soostumine (järveline soostumine) kõige tavalisem, tüüpilisem viis, umbes 1/3 soodest limnilise tekkega · Maismaaline soostumine 1. Soostumine jõevetega üleujutuse tõttu Väike-Emajõe lamm 2. Toitaineterohkete karbonaatsete vetega soostumine paealuspõhjaga alade nõgudes Osmussaar, Vilsandi Rahvuspark 3. Kõrgustike nõlvadel väljuva survelise põhjavee (allikate) tõttu soostumine
annaabi.ee 
