ülima ettevaatlikkusega. Sapikivitvega haigetel on nad vastunäidustatud. Vastunäidustused: Raske neerupuudulikkus, raske maksapuudulikkus, sapikivid Ei kasutata koos HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega. Lihaskahjustuse oht. 3 4.Nikotiinhape on efektiivne lipiidelangetav aine, mida on kasutatud umbes veerand sajandit. Nikotiinhappe veel laialdasemat kasutamist on limiteerinud hulgaliste krvaltoimte esinemine. Toimemehhanism: Vähendab LDL-kolesterooli produktsiooni. Tõstab HDL- kolesterooli hulka. Näidustused: Nikotiinhape on eriti sobiv langenud HDL-kolesterooli ja krge LDL tasemega kombineeritud hüperlipideemia raviks. Krvaltoimed: Umbes pooled patsientidest ei talu pikaajalist ravi nikotiinhappega. Kõige häirivamaks on kuumahood ja nahasügelus, näo punetus, südamepekslemine. Ravi peab algama väikeses doosis
mille uutele oludele ümberkorraldamisele pidi noor riik suurt energiat kulutama. Oldi olukorras, kus TÜ Arstiteaduskonna suuruse, ajaloo ja ambitsioonide kõrval olid ülejäänud riigi paljud tervishoiunäitajad suhteliselt viletsad kõrge laste suremus, nullilähedane iive, sageli primitiivsed hügieeni- ja korteriolud nii maal kui linnas, tagasihoidlik eriti maapiirkondade varustatus arstide ja haiglatega jne. Väikeriigi piiratud võimalused ei limiteerinud mitte üksnes arstiteaduse arendamist vaid ka meedikute praktiseerimist eriala siseseselt räägiti korduvalt arstide üleproduktsioonist. Arstide üleproduktsiooni küsimus tõstatus ametlikult 1928. a VII Arstidepäeval. Eriti teravaks muutus teema paari aasta pärast, majanduskriisi ajal. Ülikool siiski püüdis oma tudengite arvu hoida, ka sõdadevahelise ülikooli suurimaks teaduskonnaks oli Arstiteaduskond. Aastail 1921-1927 võeti aastas vastu 40-80 uut arstiüliõpilast
skeemis. Muidugi, kiiresti muutuv situatsioon lubatavate väävliheitmete osas võib olukorda kardinaalselt muuta juba lähiaastatel. Põlevkivi kui väga spetsiifilise tahke kütuse väävli sidumisprotsess vajab eraldi käsitlust. Vedelkütuste korral on tavaliselt lubatava SO2 emissiooni piirnormina paljudes maades kasutusel väärtused 400 1700 mg/m3, sõltuvana katlamaja või elektrijaama võimsusest. Paljud maad on limiteerinud vedelkütuse maksimaalselt lubatavaks väävlisisalduseks 0,5 1%. SO2 emissiooniks ümberarvestatuna teeb see ca 770 1538 mg SO2/m3. Seega, vedelkütuse väävlisisaldus ca 1% on tänapäeval ülemiseks lubatavaks piiriks, vedelkütuse väävlisisalduse korral üle selle tuleks elektrijaamades ette näha täiendavad väävlipüüdeseadmed. Lämmastikoksiidide teke katelde kolletes sõltub nii kütuse põletamistehnoloogiast kui ka kütuse koostisest
annaabi.ee 
